03.01.2024
Illustratiivne pilt elektriautost Saksamaal Baieris kuu aega tagasi.
Kaks roheteemalist uudist Yle portaalis – tundub, et rohepöörased propagandistid on tõsises paanikas. Mida nad küll kardavad?
Nad kardavad, et mis siis saab, kui inimesed pakase näpistatud nina ja põski hõõrudes äkki enam ei kardagi, et Maa atmosfäär eluohtlikult kuumaks võiks muutuda.
Markku Sandell on Yleisradio ajakirjanik, kes muide eelmisel talvel õndsas teadmatuses viibivat inimkonda selle eest hoiatas, et maailma lehmade poolt mäletsemisel välja röhitsetav metaan on tõsise tegurina kliima soojenemist tagant tõukamas. Mõjusad arvud olid esitatud ja puha. Nii et asjatundlikkust pole mehel vaja enam eraldi hankima hakata.
Yle uudisteportaalis avaldas ta 3. jaanuaril artikli „Tuleviku kuumalained surmavad ka Soomes isegi kuuekümneseid tööealisi inimesi“.
„Kuumalained põhjustavad tulevikus Soome suuremates linnades üle poolteise korra rohkem surmasid südame- ja veresoonkonnahaigustesse, kui kasvuhoonegaasisaastet ei suudeta vähendada.
Turku ja Helsingi ülikooli, Meteoroloogiaameti ja Töötervishoiuameti ühise uurimuse käigus loodi ennustused kuumalainete põhjustatud surmadest südame- ja veresoonkonnahaigustesse kahe alternatiivse stsenaariumi järgi. Aluseks võeti fossiilkütuste ja jätkusuutliku arengu stsenaarium.
Kui fossiilenergia ehk nafta, söe ja maagaasi kasutus ka edaspidi kasvab, siis tõuseb Soome suvede keskmine temperatuur kümne aasta jooksul 0,61 kraadi. Kestlikum, vähesema süsinikukasutusega areng põhjustaks keskmise temperatuuri tõusu sama aja jooksul ainult 0,26 kraadi.
Need temperatuurimodelleeringud on tehtud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu IPCC stsenaariumide põhjal.“
IPCC on 1988. a. asutatud organisatsioon, mille eesmärgiks on Vikipeedia väitel „valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi”. „Sõltumatud teadlased“ on ilusasti öeldud, kuid kui nõukogu tegevuse sihiks on juba ette teada „inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutus“, siis kaotab see määratlus tubli osa oma veenvusest. Sadade ja sadade tipptasemel teadlaste avaldusi, artikleid ja publikatsioone, mis veenvalt tõestavad, et inimtegevus tegelikult ei saagi kliimat mõjutada, ümbritsetakse kramplikult kõrvulukustava vaikimisega.
Markku Sandelli artikkel igatahes järgib täiel määral heakskiidetud peajoont.
Nagu Sandelli puhul tavaline, sisaldab artikkel palju kõnekaid arve. Kui paikapidav võib olla keskmise temperatuuri ennustus sajandiku kraadi täpsusega nii ebamäärase teaduse puhul kui meteoroloogia, kipub küll mõistatuseks jäämagi. Aga üht uurimust juhtinud emeriitprofessor teeb igatahes kindla järelduse, et kui rohkem sütt põletada, siis lisandub aastatel 2030-2050 surmajuhtumeid 1,8 miljoni elaniku kohta ligi 300, kui vähem, siis ainult 174.
Inimesed, ärge jumala pärast kartmast lakake!
https://yle.fi/a/74-20066722?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=newsdaily&utm_content=2024-01-03
________________________
Aga mis siis saab, kui peale suvekuuma tuleb edaspidigi ka selliseid ilmu, kus kliimakuumenemise vastu võitlejate konverentsile sõitjate eralennukid läbi lumehangede lendu tõusta ei suuda või kus arktilise jää sulamist fikseerima sõitnud roheaktivistide laev jääpankadesse kinni külmub?
Yle portaal on leidnud, et teatud kontingent inimesi on kõvade külmadega eriliste probleemide ees. Ajakirjanikud Maria Mäkelä ja Ville Toivonen jagavad head nõu pealkirja all „ Elektriautode juhid jäävad kõva külmaga jänni – loe siit, kuidas laengut jätkuks võimalikult kauaks.“
Talvekülmadega muutub akutäiega sõidetav maa tublisti väiksemaks. Autoliidu väljaõppejuht Teppo Vesalainen: „Soomes talvel sõites peab olema valmis, et täis akuga saab läbi sõidetud ainult poole tootja poolt lubatud maast. Kõige kõvema külmaga veelgi vähem.“
Autojuht Kimmo Töttölä kinnitab, et sai just 90 km jaoks mõeldud laenguga ainult 40 km läbitud.
Teppo Vesalainen lisab, et pakasega ütleb käivitusaku tihti üles ja siis ei aita muu kui avariiteenindus appi kutsuda. Ka kinnikülmunud laadimisluukide ja -pistikute lahtimuukimiseks on vahel proffide abi vaja.
Üks hea nõu on, et külmadega tuleks elektriauto kogu seisuaeg kaablitpidi laadimiskontaktis pidada. Mis rahakukkur selle peale ütleb, kui börsielektri hind juhtub selle aja sees taevasse kargama, see arvestus jäetakse tagasihoidlikult tegemata.
Maksumaksja rahaga ülalpeetav uudisteportaal on kohustatud olema objektiivne. Seepärast on artikli lõpetuseks välja otsitud ka kaks autojuhti, kes oma elektriautoga rahul on. Ka selliseid leidub.
https://yle.fi/a/74-20067424?utm_source=newsletter&utm_medium=email&utm_campaign=newsdaily&utm_content=2024-01-03
Mõtlemiseks ja järelduste tegemiseks on nendes kahes uudises materjali piisavalt. Jätkem see siis lugejale koduseks ülesandeks.
Paul Oja, Uued Uudised Soomest