Paul Oja: põhjanaabritel on kindlustused ja kaevikud valmis

Ei, jutt ei ole sellest, et Helsingis oleks Arkaadiamäe ümber hakatud põlisesse graniiti uut Mannerheimi liini uuristama. Kuid lahinguteks on Eduskunna parteid kogu suve jooksul aktiivselt valmistunud, avapaugud on suures saalis juba kärgatanud, ja reedel (8. septembril) on tõsine lahing ees.

Nagu ikka, võib ka siinse võitluse olemust parimini taibata, kui vaadelda seda osana üleilmsest revolutsiooniliste ja vasturevolutsiooniliste jõudude vastasseisust. Revolutsioonilised jõud on võtnud sihiks olemasolev ühiskond maha lammutada, et selle rusudel püsti panna uus õilis maailmakord, kus kõik on õnnelikud. Lähimad sammud selleks on kaose tekitamine ühiskonnas riigi üleujutamise teel teistest rassidest sisserändajatega ning majanduslik kollaps rohepöörde nimelise kimääri tagaajamisega. Vasturevolutsiooniised jõud ehk rahvuskonservatiivid on sellise arengu vastu, kaitstes kõike mõistlikku ja säilitamisväärset ning seistes rahvusriigi säilimise eest, et soomlastele jääks alles nende kodumaa – ainus Soome maailmas.

Seninähtamatu intensiivsusega on vasakjõud pildil pidanud rassismiteemat. Rohelised ja vasakpoolsed parteid on Internetist välja õngitsenud paljude aastate taguseid Facebooki kommentaare, erasõnumeid, sõnavõtte mingitel koosolekutel või kogunemistel – ja neid siis võrrelnud, teadagi, olukorraga, kus die Nazionalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei hakkas jõudu koguma ja Hitler võimule lähemale pääsema.

Nähtuse olemuse on kõige tabavamalt kokku võtnud Eduskunna esimees, Põlissoomlaste endine esimees Jussi Halla-aho oma kõnes erakonna kongressil Tamperes selle aasta augustis:

„Meie puhul ei ole asi tegelikult meie vanades ütlemistes ja tegemistes. Asi on selles, et meie poliitilised eesmärgid on vasakpoolsetele ja meediale vastumeelsed, ning seepärast tahetakse meid valitsusest kõrvaldada iga hinna eest. Kui palume andeks, saame vastuseks, et andekspalumine ei ole piisav. Kui vahetame isiku [ministripostil] välja, suunatakse rünnak järgmise isiku vastu. Andekspalumiste, lahtiütlemiste ja erruminekute nõudmise ainus siht on alandada ja saada uusi vahendeid mõnitamiseks ja ilkumiseks.“

On selge, et mingit tegelikku sisu sellistel vägisi väljaimetud süüdistustel ei ole. Teema pidev paugutamine kogu peavoolumeedias on aga mõnelegi poliitikule või kommentaatorile sedavõrd mõjunud, et mõtliku näoga on hakatud arutlema selle üle, kui tõsine probleem rassism Soomes ikka on ja miks põlissoomlastest ministrite andekspalumised ikka piisavalt siirad ega usutavad ei ole.

Peaminister Petteri Orpo (kokoomus, koonderakond) juhatusel on valitsuse liikmed oma puhkuse viimased nädalad kulutanud dokumendi koostamisele, mis peaks valitsusele edaspidiste laustotrate rünnakute eest vähemalt mingisugust kaitset pakkuma. Dokumendi pealkiri on: „Riiginõukogu teadaanne üheväärsuse, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise arendamisest Soome ühiskonnas“. Minu arvutis täidab see dokument 8 lehekülge üsna tihedat teksti. Refereerima ma seda siin ei hakka, kuid huvilised leiavad algteksti täismahus näiteks siit: https://yle.fi/a/74-20047859 .

Dokumendi vastuvõtmise protsess andis Rootsi rahvusparteile taas kord hea võimaluse tähtsat mängida ja kaamerate ees kekutada. Oi, seda meie sellisel kujul küll vastu võtta ei saa. Oi, meie peame ikka enne oma parlamendirühmaga kooskõlastama. Oi, me korraldame enne koosoleku. Heakskiit lõpuks muidugi tuli, kuid enne saadi jälle natuke aega eraldi pildil olla.

Eduskunna sügisene istungjärk algas teisipäeval, 5. septembril. Kolmapäeval esitles peaminister Orpo valitsuse teadaannet. Opositsinääridele ei kõlvanud seal muidugi miski. Eriti ägedat kriitikat tegi Nasima Razmyar (sdp), kes nurises, et miks teadaandes mainitud meetmeid valitsusprogrammis pole kajastatud, põhiliselt aga rõhus sellele, et põlissoomlaste andekspalumised 15 aasta taguste ütlemiste pärast ja lahtiütlemine rassistlikest seisukohtadest pole piisavalt siirad ja seetõttu neid aktsepteerida ei saa. Opositsioonisaadikud nõudsid usaldamatuse avaldamist nii kogu valitsusele kui ka eraldi rahandusminister Riikka Purrale (ps, esimees) ja ettevõtlusminister Wille Rydmanile (ps).

See tundub olevat sallijate uus taktika. Esitada üksikute sõnade või lausete kontekstist väljarebimise abil absurdseid süüdistusi, mida ükski arukas inimene tõsiselt võtta ei saa ja siis need peavoolumeedias kõikematvaks mulliks puhuda. Ja siis hakata nõudma tõsiselt võetavaid, siiraid ja südamest tulevaid andekspalumisi. Ja kui võimatutele nõudmistele soovitud viisil ei vastata, puhuda üles veelgi suurem mull ja tõsta kisa taevani. Eesmärgiks loomulikult vihatud konservatiivide minemapühkimine valitsusest ja kui ainult saaks, siis kogu poliitikamaastikult. Õnneks nad ei ole veel suutnud enda käpa alla saada e-valimisi, Soomes ei ole neid katsetele vaatamata kasutusele võetud.

Nii et Eduskunnas on kindlustused valmis, kaevikud kaevatud, avapaugud tehtud. Reedel, 8. septembril asutakse hääletama valitsuse ja kahe eriliselt vasakjõudude poolt sihikule võetud ministri usaldamise või mitteusaldamise üle.

Paul Oja, Uued Uudised Soomest