Olen kirjutanud juba mitmes loos sellest, kui keeruline on Soome võimukõnelustes mitme püha lehma vahel põigelda põlissoomlastel, kelle jaoks on püha ainult Soome ja soomlaste heaolu.
Paar nädalat tagasi käis Põlissoomlaste (PS) ja Rootsi Rahvapartei (RKP) vahel kõva kemplemine kliimamuutuse vastu võitlemise ja sisserände ümber. Vaja oli rootslaste parlamendirühma nõupidamist, enne kui kõneluste lauale pandud kompromissettepanek kõva kriginaga heaks kiideti ja läbirääkimised jätkuda võisid.
Järgmine püha lehm oli arenguabi. Soomes on suurusjärgus kolmesaja ümber organisatsioone, kes arenguabi jagamisega tegelevad ja kellest mõnegi heaolu otseselt riiklikust toetusest sõltub. Loomulikult tõusis kõva kisa rootslaste toetuseks, kes leidsid, et arenguabi kärpimise asemel tuleks seda hoopis lisada. Täna, 12. juunil, kuulutas esimees Henriksson, et vastava otsuse projekt pole kompromiss, vaid kõigest ettepanek, kuna RKP ei ole seda veel heaks kiitnud.
Eelmisel nädalal keeras rohepöörde nimeline püha lehm ette teise külje ja astus kokkuleppe teele PS ja Koonderakonna vahele. Vaidlusküsimuseks tõusis jaotuskohustus (jakeluvelvoite). See mõiste vajab ilmselt põgusat selgitamist.
Soome energiaameti kodulehelt https://energiavirasto.fi/jakeluvelvoite võib lugeda:
„Jaotuskohustuse eesmärgiks on edendada taastuvkütuste kasutamist bensiini, diiselkütuse ja maagaasi asendamiseks liikluses. Aastaks 2030 peab taastuvenergia osa EL-is olema 14% kogu liikluses kasutatavast energiast.“
Soome rollist selle kohustuse täitmisel kirjutab energiaamet, et kui 2022. a. oli jaotuskohustus 12% ja tänavu, 2023. a. 13,5%, siis 2024. aastal moodustab see juba 28% ja tõuseb 2030. aastaks 34 protsendini. Soome rohepöörased kibelevad kangesti olema katoliiklikumad kui paavst ise.
Probleem on selles, et toidujäätmetest, palmiõlist, loomasöödahaljasmassist ja teab veel millest valmistatud mootorikütuse tootmine kujuneb märksa kallimaks kui fossiilse kütuse tootmine. Parteid on enne valimisi aga lubanud, et mootorikütuse hinda ei tõsteta. Ja kuigi soome valijatel pole kästud seda huultelt lugeda, kavatsevad valitsust moodustavad erakonnad lubadusest siiski kinni pidada.
Nüüd ongi häda selles, et kütuse omahinna tõus kipub vägisi ka tanklahindades kajastuma, muidu võivad bensiinimüüjad pankrotti minna. Seda tuleb mingi nipiga vältida.
Põlissoomlased on teinud ettepaneku jaotuskohustuse protsendimäära lõdvendada. Ei saa, püha lehm on põigiti ees. Kuulu järgi on arutatud kütusemaksu alandamist, mis tekitaks riigi eelarvesse mõnesaja miljonilise lisakulu. Kaalutud on ka mingeid muid mehhanisme tarbijale mootorikütuse vältimatult tõusva hinna kompenseerimiseks, kuid konkreetset otsust veel ei ole.
RKP saadik europarlamendis Nils Torvalds on seisukohal. et taastuvkütuste osakaalu lisamine on eelduseks energeetikainnovatsioonide, näiteks vesinikuenergeetika arengule. Põlissoomlasi otseselt mainimata ütles ta jaotuskohustuse kritiseerijate kohta ometi, et need olevat banaanivabariigi pooldajad.
Nädalavahetusel toimus RKP parteikongress. Anna-Maja Henriksson valiti esimeheks tagasi, vastaskandidaate ei olnud. Kongressil võimukõnelusi kommenteerides ütles Henriksson, et kui valitsus saadakse kokku, siis õnnelikku abielu sellest küll ei tule.
Põlissoomlaste esimees Riika Purra torkas vastu, et tarvis on tekitada tegutsemisvõimeline valitsus. Armastust ja abielu otsitakse hoopis mujalt.
Aadelkonna majas töö jätkub.
Paul Oja