Paul Puustusmaa: Eesti õigusloome ja õiguskultuur liiguvad ohtlikult vales suunas

Parlamendi tööd tehes adud igapäevaselt, kuidas meie riiki (ja riiklikku iseolemist) tühistatakse igapäevaselt.

Parlament, kes peaks justkui tegelema Eesti elu reguleerimisega seadusandlikul baasil ja lähtudes meie rahva ning riigi huvidest, saab üha vähem sellega tegeleda, sest Euroopa Liidust liikmesriikidele (loe: provintsidele) suunatavad käsulauad direktiivide ja määruste näol moodustavad üha suurema osa “seadusloomest”.

Just – tegemist pole niivõrd seadusloomega, kuivõrd pigem üleliiduliste õigusaktide kohustusliku omaksvõtmisega. Alatihti on nende ülevõtmine ja meie õiguskultuuri integreerimisel tegemist liberalismiusu põhiste ja poliitilis-dogmaatiliste seisukohtade põlistamise püüdlusega.

Selle tulemusena moonutatakse ja rikutakse meie loomulik õigussüsteem põhjalikult. Selle vajaduspõhine korrastamine tulevikus võib olla tõeline peavalu.

Selline asi on juba juhtunud. Näiteks Britannias. Inglismaa ette kerkinud probleemistikust on näide reaalselt peo peal olemas (loe SIIT).

Nemad sooviksid puhastada oma seaduse Euroopa Liidu õiguse mõjutustes, kuid tegemist on erakordselt raske ülesandega. Hoolimata drakoonilistest pingutustest, ei suuda nad oma õigussüsteemi Euroliidu väärnormidest puhastada.

Ka meil võib see ülesanne tulevikus ees olla. Kuid, mida kauem me oleme moonutatud õiguse mõjuväljas, seda raskem on meil tulevikus selle mõju alt lahkumine.

Lõpetuseks. Kõige enam häirib mind personaalselt see, et kui meie rahvas nõustus 2003. aastal ühinema nn majandusliiduga, siis selleks muudeti referendumil Eesti põhiseadust konkreetsete KOHUSTUSLIKE tingimuste kaudu.

Need ütlesid, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. See tähendab, et MEIE PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED on ülemuslikud Euroopa Liidu õiguse üle.

Aga Euroliidust tulenevad suunised alatihti sellega ei arvesta. Ka mitte meie tingimusteta Brüsseli poole kummarduvad normitehnikud. Ja lõpptulemuseks on meie ühiskonna, sotsiaalsete suhete purukstegemine ning väärastamine.

Paljud mõisted, nähtused ja sotsiaalsed suhted, mis varasemalt olid meile iseenesest mõistetavad, tekitavad nüüd vaidlusi, kaksipidimõistmist ja sotsiaalset vimma. Ikka ja ainult tänu Euroopa Liidu universaalõiguse rakendamise tõttu.

Paul Puustusmaa
Riigikogu liige, EKRE