24.08.2020
Karikatuur, mis näitab täpselt ära toimuva.
EKRE saadik Paul Puustusmaa ütleb oma sotsiaalmeediapostituses, et Ligi ja Raiki soolot ei saa pidada Riigikogu erikomisjonide tööks ega ka saavutatud tulemusteks.
“Valetamisest ei ole suutnud hoiduda isegi Postimees, rääkimata Õhtulehest või vasak-globalistide häälekandjast Delfi/Eesti Päevaleht.
Kõik nimetatud väljaanded edastavad täna suure kära saatel oma lugejatele infot, justkui olevat täna toimunud Riigikogu erikomisjonide istungid (nn ühisistung ja muud erikomisjonide istungid, mida juhivad opositsioonisaadikud Jürgen Ligi ja Katri Raik), kus nad olevat siis kokkuvõttes jõudnud mitmete negatiivsete järeldusteni seoses valitsuselt heakskiidu saanud lepinguga USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan.
Milles seisneb otsene vale?
Vale seisneb selles, et neid nn ühisistungeid on olnud tegelikult paar tükki, kus mingeid avaldusi ja seisukohti vastu ei võetud.
Ülejäänud istungid, kaasa arvatud tänane, jäid ära. Ei toimunud komisjonide ühisistungit ega ka eraldi komisjonide istungeid. Nende toimumise jaoks ei eksisteerinud kvoorumit.
Teisisõnu polnud tänane istung midagi muud kui vaid opositsioonipoliitikute vestlus riigi kõrgametnikega, kus nad siis püüdsid leida enese jaoks õigustusi mitu nädalat toimunud nõiajahile versus valitsus ja Martin Helme.
Muidugi said opositsioonipoliitikud teha enese jaoks misiganes järeldusi, kuid need on selgelt poliitilised, mitte aga sisulised.
Saladust pole selles, et sõlmitud lepingu eesmärgiks on edasi tegeleda Reformierakonna võimu ajal (sealhulgas Jürgen Ligi) toime pandud rahapesu uurimise küsimustega ning võimaluse korral saavutada Eesti riigile hüvitis tekitatud kahjuga seonduvalt.
Võttes kokku aga komisjonides seni toimunu, s.o. nendel istungitel, mida saab nimetada komisjoni istungiteks, sest kvoorum oli koos, siis tuleb kõigepealt rõhutada, et Jürgen Ligi juhtimisel mingeid otsuseid vastu ei võetud, päevakorda ei hääletatud, täiendusi ei lubatud teha, järeldusi ei lubatud formuleerida ning seisukohti ei lubatud kujundada.
Need paar toimunud ühisistungit algasid alati sellega, et kõigepealt esitasid opositsioonipoliitikud (RE, sotsid) oma seisukohad meediale, seejärel toimus koosviibimine.
Peale istungit avaldasid oma seisukohti meediale eraldi koalitsioon ja opositsioon. Loomulikult olid need seisukohad risti vastukäivad.
Loomulikult ei möödunud komisjoni, kus Jürgen Ligi ei oleks nuianud ametnikelt kinnitusi, et “tema ajal oli kõik maru hästi”.
Mida mina koalitsiooni esindajana nendes komisjonides saan toimuva kohta kokku võtta tänase seisuga?
Lähtun eelkõige opositsioonipoliitikute teesidest ja küsin:
* Kas senisest uurimisest on nähtunud takistusi Eesti ja USA koostöös?
* Kas rahandusminister varjab vajalikku infot riigikogu eest?
* Kas rahandusminister ei teinud teiste ministeeriumitega koostööd?
* Kas on nähtunud mõjuvõimu ebakohane kasutamine?
* Kas on nähtunud kahju tekitamine Eesti julgeolekule, huvidele?
* Kas eksisteerib õigus- või huvide- või julgeolekukonflikt?
* Kas sõlmitaval lepingul on olulisi juriidilisi puudusi?
Kõikidele eeltoodud küsimusele saab vastata – selge EI!
Põhiküsimustele – kas seda lepingut on vaja ja kas Eesti huvide parimaks kaitseks on põhjendatud USA advokaadibüroo kasutamine, millega ühtlasi hõlmatakse töösse USA absoluutsesse tippu kuulunud endised kõrged ametiisikud, saab vastata – selge JAH!
Seetõttu oleks mõistlik igati selle lepingu sõlmimist toetada ja soovida valitsusele edu edasises tegevuses seonduvalt rahapesu tõkestamise ning hüvitise saamise huvides.
Viimane küsimus on vaid selles, miks opositsioon tahab takistada asjade edenemist?
Põhjus on siin imelihtne – valitsusele ei tohi võimaldada positiivseid arenguid, valitsuse sisesuhteid on vaja pingestada. Selleks on vaja teha kõikvõimalik, et takistada juurdluse jätkamist, hüvitise võimalikku saamist ning püüda omalt poolt vette lasta opositsiooni varasemate valitsusaastate ajal teostatud rahanduse ebakohase juhtimise negatiivsed tagajärjed.