Paul Puustusmaa: mida rohkem me Euroopa määrusi ja direktiive vastu võtame, seda suurem lõhe meil ühiskonnas on

Esmaspäeval vastas peaminister Kaja Kallas arupärimisele rikkumisest teavitamise seaduse eelnõu kohta ja nagu ikka, midagi mõistlikku sellest ei tulnud. Olukorda selle seaduse ümber kirjeldab EKRE saadik Paul Puustusmaa.

“See, millega siin hakkama praegu püütakse saada, on ikka tõsine õiguslik kräpp. Siin lihtsalt mitte midagi öelda ei ole. Mul on väga kahju, et ma ei saanud vastust peaministrilt, kui ma küsisin, millised on need organid, mida luuakse ja millest meil puudus on, kuhu kaevata ei saa. Lugesin ette, et meil on siin kõik organid olemas, meil on kapo ja meil on siin politsei ja Tööinspektsioon ja Finantsinspektsioon ja mida iganes. Sellele vastust ei tulnud.

Lihtsalt küsimus ongi selles, et meil ei ole mitte millestki puudus. See seadus ei ole mitte millekski vajalik. Aga see näitab ära, mis on meie ühiskonna puudus. Mis on meie õigusloome ja meie õiguskultuuri puudus, see tuleb küll välja. Põhiseaduse §‑d 93 ja 94 ütlevad ära, mida peab valitsus tegema. Peaminister peab juhtima valitsust, valitsuse ministrid peavad juhtima ametnikke. See on selles mõttes, et nad töötaksid välja mõistlikke ja vajalikke asju, mitte tegelema sellega, mida meile vaja ei ole. Aga praegusel hetkel me tegeleme sellega, mida vaja ei ole. Täiesti selgelt.

Ja siit on see kokkupuude olemas, mille kohta on Mart Helme varasemalt korduvalt rõhutanud, et mis on meie riigi suurim puudus, see on iseseisvuse puudus. Sellepärast, et me ei tegele mitte seadusloomega, vaid tuimalt võtame üle määrusi, direktiive, me isegi ei vaevu seal tegema midagi mõistlikku meie enese jaoks, vaid võetakse lihtsalt tuimalt üle ja keeratakse 50 vinti peale. Me oleme rohkem paavstid kui paavst ise. Selge, korduvalt öeldud asi.

Üks tsitaat: iseseisvust on meil tarvis just selleks, et Eesti saaks astuda oma rada, et ei peaks üle võtma võõrast rumalust, selleks et Eesti saaks olla ikka kõige targem ja kõige parem. Need sõnad on öelnud muideks õiguskantsler Ülle Madise ja see näitab jälle teiselt poolt, et see on see valupunkt, mida isegi tema suutis tunnetada, aga mida meie siin kogeme igapäevaselt.

Meie probleemiks rõhutatult – ja ma tahan seda rõhutatult üle käia – on ikkagi see, et meie õiguse ülereguleerimine toimub tohutul määral. Uksest ja aknast ronivad direktiivid ja määrused sisse, millega meil mitte midagi peale ei ole hakata ja mida mitte kellelegi vaja ei ole. Ja mis on kõige hullem selle juures? Kõige hullem on selle juures see, et nagu antud juhul ka peaminister ütles, et me hakkame sellega viha või vaenamist, vaenamise suurenemist maha suruma, me hakkame vaenamise vastu.

Mina võin öelda, austatud peaminister, kõik head kuulajad ja vaatajad. Mida rohkem me neid Euroopa määrusi ja direktiive vastu võtame, seda suurem lõhe meil ühiskonnas on, seda suurem vaen meie ühiskonnas on. Me peame bürokraatiat vähendama, me peame hoopis vähendama seadusi, mitte neid tohutult vastu võtma.

Üks lihtne näide, klassikaline tõeline kurjuse pakt. See on see GDPR või see isikuandmete üldmäärus. Me elasime 2004. aastast omaenda isikuandmete kaitse seadusega ja sellega probleeme ei tekkinud. Nüüd võeti see suur seadus vastu läbi Euroopa Liidu, mis on 400 lehekülge ehk siis tinglikult võiks öelda 10 korda suurema mahuga, kui see meie enda regulatsioon oli. Kas sellest on meile kasu olnud? Ei, ainult probleeme tuleb juurde ja rohkem juurde. Nii et üleskutse on selles – kallid ametnikud, kallis valitsus, ärgem tegelegem rumalustega!”