13.03.2020
Paul Puustusmaa.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa (EKRE) kõneles parlamendi ees pensionireformi kaitstes, et me peame tegema kõik endast sõltuva, et toetada rahva enamuse tahet.
Paul Puustusmaa: „Me kuuleme pea igapäevaselt nii meedias kui sotsiaalmeedias sellest, kuidas pensionifondid ei suuda täita neid ootusi ja neid lootusi, mis on neile pandud. Pensionifondid sõna otseses mõttes põlevad ja põletavad.“
Tema hinnangul kaotavad pensionikogujad märkimisväärses osas oma rahast ja need summad, mida nemad lootsid, et tulevikus saavad seda kasutada mõistlikult ja kasulikult omaenda hüvanguks, need summad kaovad, sulavad majanduslikus turbulentsis.
Ta nimetas seda süsteemi lausa pettuseks: „On tegemist pettusega, kus kaunisõnaliselt antakse lootusi, süstitakse ootusi, kuid need on viinud pettumusele.“
Kui see teise samba moodustamine aastaid tagasi oli, siis olid ootused-lootused palju paremad – tõesti loodeti, aga nagu ikka, juhtus nii nagu alati ja mitte sugugi paremuse suunas.
„Viga ei olegi mitte niivõrd selles praeguses reformikavas, millega see teine sammas tahetakse vabatahtlikuks muuta, viga on ikkagi tegelikult nendes printsiipides, kuidas see teine sammas moodustati ja millest hakati lähtuma ja mis ei vastanud lootustele,“ rääkis Puustusmaa. „Loomulikult on olukorra parandamine, olukorra muutmine, meie raudne kohustus. See on Riigikogu diskretsioon. Aga kõik sõltub tegelikult meie tahtest ja usaldusest.“
Ta ütles, et see usalduskrediit, mis anti pensionifondidele, on tõenäoliselt sügavalt ära põlenud. „Ja siinjuures ma ei saa mitte kuidagi nõustuda meie armastatud-austatud opositsiooniga, Reformierakonna ja sotside seisukohaga, et seda sammast ei tohi puutuda ja vabatahtlikuks muuta seetõttu, et rahvas on rumal, et rahval puudub finantskirjaoskus, et rahvas sööb ja joob selle ära. Ma tahan ikkagi öelda, et ainukene, kes seda raha siin sööb, ja ainukene, kes seda joob, on tegelikult pensionifondid ise.“
Puustusmaa rõhutas, et siin on tegemist päris tõsiste poliitiliste otsustega ja poliitilise võitlusega raha pärast, mitte niivõrd põhiseaduslikkuse küsimusega. Loomulikult, opositsioon kasutab oma võimalusi ja püüab üles ehitada vastuväiteid.
„Kui me vaatame neid küsimusi, milliseid meile esitati tänases päevas, siis valdav osa neist olid formaalsed, mitte sisulised,“ märkis ta.
Ta rõhutas parlamendi ees, et EKRE fraktsiooni ühine seisukoht on selles, et pensionireformi vaidlustamise näol on tegemist kolme olukorraga: A – ei soovita tunnistada ja parandada minevikus tehtud vigu; B – ei soovita usaldada oma enda rahvast; C – president on oma vetoga seadusele võtnud poliitilise positsiooni, sest sisulist vastuolu põhiseadusega ei kinnita ükski presidendi poolt välja toodud argument.
Lisaks tõendab Puustusmaa sõnul vaidlustus seda, et põhiseaduse riivele, kui riigikogu diskretsiooni piirangu alustele tuginemine on muutunud päevapoliitiliseks moeküsimuseks, millega devalveeritakse nii Riigikogu tähendust ja olemust kui ka teisalt Põhiseadust ennast.
„Me peame tegema kõik endast sõltuva, et toetada rahva enamuse tahet – suunata oma tegevus heaolu suurendamisele. Me peame samuti tegema kõik endast oleneva, et vähendada tavaks saanud Põhiseaduse päevapoliitilist devalvatsioonihõngulist kasutamist,“ rääkis ta.