26.03.2022
Kaja Kallas Riigikogus.
Kui peaminister Kaja Kallas toetab Venemaale sanktsioonide katkestamist, siis välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik usub, et praegustest sanktsioonidest ei piisa.
“Me oleme teinud neli paketti väga karme sanktsioone ja need kiiresti jõustanud. Seetõttu tunnet ei ole, et peaks täiendavalt kohe peale keerama. Eeldus oli, et peaks hakkama vaatama, kuidas need sanktsioonid hakkavad toimima,” lausus reedel Euroopa Ülemkogul käinud peaminister Kaja Kallas ERR-ile.
Kristi Raik aga arvab, et Lääs hakkab väsima, kuid pidama jääda ei tohiks. “Esimesest šokist on üle saadud, nii Euroopa Liit kui ka NATO on teinud väga tugevaid otsuseid – Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja relvaabi Ukrainale on ennenägematult tugevad, aga nüüd tuleks siit edasi minna, sest sellest veel ei piisa,” leiab ta.
Ta lisab: “Aga tundub, et selles osas on mingi piir vastu tulnud, et hind lääneriikide jaoks on kasvamas nii suureks, et nüüd paljud lääne liidrid hindavad, et enam nad ei ole valmis kiiresti edasi liikuma. Võib-olla ei ole ka kodanikelt piisavat toetust selleks ja otsitakse muud väljapääsu, mis viib tagasi selle esimese eesmärgi juurde – sõda kiiresti lõpetada,” selgitab Raik.
Nii tundubki, et Eesti peaminister Kaja Kallas on kaasa läinud Lääne liidritega, kes hakkavad sanktsioonidest väsima ja soovivad pidureid peale tõmbama hakata, eelistades Kremli lihtsalt ähvardada.
“Nii et tundub, et siin jätkub ikka see sama muster, et lääs esitab oma hoiatusi ja ähvardusi Venemaale – et kui te veel edasi lähete oma agressiooniga, siis sellel on teile valusad tagajärjed, aga siiani ükski selline hoiatus ei ole Vladimir Putinit peatanud. Ja ma kardan, et kahjuks see sama loogika jätkub ja puudutab ka võimalikku keemiarelva kasutust,” arutleb ta.
Kui Raiki arvates Putinit ei peata ka sanktsioonid, siis Kaja Kallas usub, et teda peatavad pealtnäha õilsad, kuid siiski teostamatud piirangud.
“Minu ettepanek see, et saab teha nii , et osa gaasituludest, mida peaks maksma Venemaale, makstakse eraldi arvele, mis oleks selleks, et üles ehitada Ukrainat. Sõnum selge Venemaale: iga hoone, mis sa puruks pommitad, selle eest sa maksad ja me võtame selle raha ehk maksame sulle (gaasi eest) vähem. Kolleegid vajavad veel natuke aega, et selle mõttega harjuda, aga argumente on seal küll ja veel. /…/ Tundus, et paljudele see mõte meeldis, saaks kaks kärbest ühe hoobiga,” lausus Kallas.
See soovitus tundub küll pigem naiivne ja emotsionaalne kui teostatav, sest kui Vene riigilt hakatakse gaasiraha Ukraina ülesehitamisse suunama, siis teeb Putin mingi vastupidise käigu, kui et lubab gaasitulu Ukrainale anda. (ERR-UU)