27.01.2021
Kaja Kallas tundub Venemaast palju teadvat – eks sidemed võivad pärineda nii VEB Fondi kui rahapesu aegadest.
Kolmapäevases valitsuse infotunnis tuli uuel peaministril Kaja Kallasel anda aru sellest, kas Rahvusooper Estonia kui eesti kultuuri üks tähtsamaid maamärke saab endale uue ja tänapäevase maja, kuid lootust eriti ei antud.
Rahvusooperi Estonia nõukogu liige Helle-Moonika Helme küsis: “Kui eelmise valitsuse poolt oli peaministri tasemel antud suhteliselt selge signaal, et Rahvusooperi Estonia uus hoone on riigipoolses vaates meie muusikalise kõrgkultuuri hoidmise ja edendamise seisukohalt üks prioriteetidest, siis kas uus valitsus ja teie valitsusjuhi ja haritud inimesena mõistate meie rahvusooperile uue hoone ehitamise erilist tähtsust ning teete kõik endast oleneva, et see küsimus saaks lõpuks ometi kõigile üheselt arusaadavalt signaliseeritud: jah, Rahvusooperi Estonia uus hoone tuleb?”
Kaja Kallas selgelt vastust ei andnud: “Minu meelest praegu on ohjad eelkõige Riigikogu kultuurikomisjoni käes, kes peab otsustama, millised on need olulised kultuuriobjektid, millega edasi minnakse. Ja kui kultuurikomisjon on selle otsuse teinud, siis saab ka Vabariigi Valitsus riigieelarve strateegias arvestada Riigikogu tehtud otsustega.”
EKRE saadik Riho Breivel kordas küsimuse üle: “Me teame, et rahvusooper on meie kõrgkultuuri jaoks väga tähtis institutsioon. Tahaksingi teada ikkagi täpselt, kuidas te ise suhtute uude hoonesse. Kas te ise isiklikult olete valmis võitlema selle uue hoone eest, sest see on ka üks meie rahvuskultuuri kandjaid?”
“Kui ma hakkaksin siin praegu välja tooma, et üks objekt on kuidagi olulisem kui teine, siis ma arvan, et ma saadaksin vale signaali. /…/ see, mis mina isiklikult arvan, ei oma ju tähtsust, kui me oleme õigusriik ja seda otsust teeb parlament,” vastas Kallas.
Helle-Moonika Helme kordusküsimus kõlas: “Esmaspäeval Riigikogus meie küsimustele vastates ei suutnud te ära defineerida meie põhiseadusesse sisse kirjutatud terminit “eesti rahvas”, vaid ajasite mingit häma kodanikest ja patriootidest. Eesti rahvas on aga väga selgelt identifitseeritav, muu hulgas meie ajaloo ja meie sajanditevanuse kultuuripärandiga. Teie nimekaim Kristina Kallas, kes kannab samasuguseid liberaalseid vaateid nagu teie, on öelnud: “Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel.” Erinevalt eelmise valitsuse prioriteetidest, kus oli väga selgelt mõtestatud kõik, mis puudutas eesti kultuuri, meie rahva demograafiat ja selle valupunkte, olete teie loobunud kõige selle sõnastamisest, mis on kirjutatud meie põhiseadusesse. Ja siit ka küsimus. Meie põhiseadus sedastab eesmärgina väga selgelt eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise üle aegade. Kuidas teie peaministrina kavatsete nüüd seista meie põhiseaduse kaitsel ja kas olete nõus, et Eesti peab eelkõige olema eestlaste rahvuskodu, sest teist meil ei ole, ja alles siis võimalus väärikaks elukohaks ka kõigile teistele?”
Kaja Kallas kinnitas, et ka tema valitsus seisvat eestluse eest, kuid toetust eestlusele ei lubanud: “Mina arvan, et on võimalik kasvatada ka riiki, rahvast seeläbi, et on inimesi, kes soovivad olla selle ühiskonna osad, teevad ära vajalikud eksamid, on Eesti kodanikud, õpivad ära vastava keele. Mulle see lahterdamine, mida te kogu aeg soovite teha, tegite esmaspäeval ja soovite jätkata, et on õiged ja valed inimesed, mulle see ei meeldi. Ma arvan, et meid on 1,3 miljonit inimest siin, me peame hoidma kokku ja keskenduma nendele asjadele, milles me oleme ühte meelt, ja keskenduma sellele, et me tegelikult oleksime oma piiridest suuremad. Ja seda me saame olla läbi selle, et me tegelikult kõiki neid inimesi, kes Eestis elavad, hõlmame ja ei tõuka ära neid, kes tahavad olla Eesti kodanikud ja Eesti patrioodid.”
Nii kinnitas peaminister Kaja Kallas veelkord üle, et tema valitsus soovib rahvusriigi asemele multikultuurset ühiskonda.
Allikas: Riigikogu stenogrammid