25.04.2023
Juudase käepigistus: täna tänab Kaja Kallas Poolat lennukite eest Eesti taevas, homme nõuab Brüsselis liitlase karmi karistamist traditsiooniliste väärtuste kaitsmise eest.
Liberaalide valitsetaval Eestil on välja kujunenud jabur diplomaatia Poola ja Ungariga – mõlema riigi sõjalennukid käivad Eesti taevast kaitsmas, kuid kui Euroopa Komisjon neid kahte allumatut riiki ründab, siis pole sõprusest midagi järel, Eesti ei jää isegi mitte neutraalseks, vaid on kindlalt karistuste nõudjate seas.
BNS vahendab uudist Kaja Kallase Poola-visiidist: “Kahepoolsetest suhetest kõneldes tõstis peaminister Kallas esile Eesti ja Poola tihedat kaitsekoostööd. “Poola panustab aktiivselt NATO Balti õhuturbemissiooni…”
Siis kui poolakad ja ungarlased Eestit kaitsevad, on nad sõbrad. Kui aga Euroopa Komisjon neid konservatiivsetest väärtustest kinnihoidmise pärast karistab, on kaks rahvast “liberaalse” Eesti vaenlased. Kõik teavad, et hoolimata erinevatest põhjustest, mis Ungari ja Poola puhul välja tuuakse (kohtureform, demokraatiavaegus jne), on nende kiusamise põhjuseks see, et nad ei võtnud suure rändekriisi ajal põgenikke vastu ja nad ei luba homoagendal ülbitseda.
Eesti liberaalsetele ja vasakpoolsetele võimupoliitikutele ei pruugi Ungari ja Poola konservatiivne, rahvusmeelne ja iseseisev poliitika meeldida, aga kui meil on agressiivne idanaaber ning poolakad ja madjarid käivad meid õhust kaitsmas, siis olukorra lahendamiseks on olemas diplomaatia – Euroopa Komisjoni ja nende maade tülides neutraalseks jäämine või siis vähemalt mitte liigne agressiivsus. Eesti aga tahab Poola ja Ungari karistamisel alati silma paista, selle asemel, et viimasesse ritta taanduda.
Ungarit on süüdistatud Ukraina mittetoetamises ja kes sealse poliitikaga kursis on, teab, et ebasõbralikkus kahe maa vahel on tekkinud ungari vähemuse olukorra tõttu Taga-Karpaatia oblastis. Kui kanda nüüd olukord üle võimalikule konfliktile Baltikumi-Vene piiridel, siis miks peaks Ungari ja Poola olema üliaktiivsed Eesti kaitsmisel (neil omagi maa kaitsta), kui Eesti välispoliitika on vähemalt Euroopa Liidu sees olnud pikki aegu mõlema riigi suhtes vaenulik? Mitte et nad keelduksid meid aitamast, aga nad ei pruugi sellega ka kiirustada…
Ka liitlassuhted ei saa olla lihtsalt lepingulised, liitlased peavad vastastikuse usalduse välja teenima, see tsementerib sõprust. Liitlassuheteski on variante, kus mõni riik peab ekstreemses olukorras valima kahe halva variandi vahel ja meie eesmärgiks peaks olema, et liitlased valiksid just meile, Eestile vähem halva variandi. Meil on aga kaks NATO liitlast, kes pole Eesti toetust argipäevapoliitikas kunagi kogenud. Prantsusmaa lennumissioonide eest aga oldi nõus lausa Aafrikasse koloniaalsõtta minema.
Eesti ei ole mitte alati ja mitte kõigile hea liitlane. Hoidkem pöialt, et see meile saatuslikuks ei saaks. Euroopa-poliitika aga on tihedalt põimunud nii EL-i kui NATO ruumis ja võib karta, et Kaja Kallase ühed jutud kohtumistel Poola juhtkonnaga ning teised jutud Euroopa struktuurides, kui hääletatakse Poola ja Ungari karistamise üle, on Budapestis ja Varssavis juba ammu silma jäänud.
Uued Uudised