20.05.2021
Plakatid
Peaminister Kaja Kallas heitis valitsuse pressikonverentsil avaliku sektori tippjuhtidele ette kärbete naeruvääristamist, lükates järjekordselt vastutuse endalt minema.
Kaja Kallas ei mõista, et kogu kärpepoliitika, mis näeb kokkutõmbamist ainsa lahendusena, on iseenesest naeruväärne, nagu ka liialdusteni minev tasakaalus eelarve fetiš, samas kui näiteks Saksamaa lubab endale majanduse edasiviimiseks laenupoliitikat.
Olukorrale lisab naeruväärsust see, et Euroopa Liidu ühislaenu kärpevalitsus aktsepteerib, kuigi see võib tähendada teiste võlgade kinnimaksmist.
Kaja Kallas on seejuures ise andnud võimu ametkondade juhtidele – politsei võib oma äranägemist mööda jõudu kasutada, kaitsevägi teha ida suunas lömitavaid otsuseid 9. mai kontekstis, terviseametile antakse NETS-seadusega suuremad volitused jne.
Ilmselt teevadki mood nüüd kärpeid seal, kus peavad seda oma haldusala kõige vähem pärssivamaks – näiteks orkester ju otseselt kaitsetegevusele kaasa ei aita ja kultuurilise momendi jätab kaitseväe juhataja lahingrelvastuse huvides kõrvale.
Kõik see lähtub puhtalt reformierakondlikust kärpepoliitikast ja süüdistada saab ainult iseendid, sest ka partnerid pole Kallase lahmimisega nõus.
Keskerakondlasest tervise- ja tööminister Tanel Kiik sõnas, et tema erakonnakaaslastest ministrid ei ole kindlasti esitanud kärpeid naeruvääristavaid ettepanekuid.
Kiik ei nõustunud peaministri väitega, et eelmised valitsused kasvatasid puudujääki teadlikult ja vastutustundetult. Kiige sõnul tegid toonased valitsused palju vajalikke kulutusi.
Kui jälgida meediaruumi, siis hakkab silma, kuidas üha enam ilmub pilti Reformierakonna kritiseerijaid, seda ka nende hulgast, kelle maailmavaade erineb kardinaalselt rahvuskonservatiivide omast.
Ilmselt kasvab ka nende arv, kes jäävad igatsema EKRE, eriti rahandusminister Martin Helme selget, vajadus- ja selguspõhist majandus- ja rahanduspoliitikat – Reformierakonna puhul ei tea kunagi, millise otsuse taga on Brüsseli, Kremli või poliitoravate endi huvid.
