Peaminister Kaja Kallase teisipäevane kõne Riigikogu ees sarnanes väga kõnedega mõnel NLKP kongressil ehk oli täis optimismi “helge tuleviku” osas, eriti mitmesuguste “pöörete” ja “hüpete” osas.
“Meie supervõimeks on olnud suutlikkus mitte kasutada sõna “võimatu”,” väidab Kaja Kallas. Kui tema “supervõimetega” juhitaval Eestil pole miski võimatu, siis miks on Reformierakond võimuparteina nii ebapopulaarseks langenud?
“Nii meie kriisikogemused kui ka rohe- ja digipööre pakuvad suurepärase võimaluse taanduda usaldamatust täis suhetest ja vabaneda ebatervetest sõltuvustest just riigi toimepidevuse aspektist kriitilistel teemadel nagu seda on rahvatervis, side ja energia,” jätkab Kallas.
Millised on Kaja Kallase “kriisikogemused”, mis lubavad tal nii optimistlikult tulevikku vaadata? Vähemalt koroonakriisi osas on riik sügavalt ummikus, olles kaks korda olnud Euroopas haigestumiste tipus ja mõlemal korral Kallase valitsemisajal. Lisaks suured skandaalid vaktsiinide riknemise, koroonatestide tellimise ja palju muuga.
Nn rohepööre, mis on kinni poonud oma põlevkivienergetika, on tõstnud elektrihinna seninägematutesse kõrgustesse – rahva tervise ja energia osas on Eesti PortoRollo valitsuse aegadel kõik allamäge läinud.
“Euroopa Liidu koroonatõendist on saamas üleilmne usaldusstandard. /…/ nii vaktsiinid kui ravimid on saabunud plaanipäraselt,” rääkis Kaja Kallas oma kõnes. Ilmselt eirab peaminister nädalavahetuse uudiseid Prantsusmaalt, Hollandist, Austriast, Belgiast ja mujaltki, kus kümned tuhanded protesteerisid piirangute ja vaktsiinipasside vastu. Samuti ei mäleta Kallas enam kaitsesüstide turulejõudmise alguskuid, mil vaktsiinide kohalejõudmisega oli suuri probleeme.
“Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas,” jätkab peaminister. Just Kaja Kallase võimule tulles sai demokraatia Eestis vähikäigu, sest kohe hakati välja töötama sõnavabadust piiravat vaenukõneseadust, meediateenuste seadust ja muid vabadusi pärssivaid seadusi.
Kaja Kallas ei adu, et just rohepööre on üks neist asjadest, mis pärsib täiesti vabaturumajandust, sest paneb majandustele peale tohutud reeglid ja iga toetuseks makstaval eurolgi on juba rohelipik küljes, mida sellega teha tohib ja mida ei tohi.
“Me ju ei taha, et see, mis autokraatsete võimude mahitatuna toimub praegu erakorraliselt mitmel pool Euroopa piiridel, saab tulevikus olema normaalsuseks, kui tuhandete asemel liiguvad miljonid ja miljardid, ütleb peaminister. Kallas on siinkohal täiesti ebapädev – need miljonid, mis juba liiguvad, on teele sundinud just Euroopa Liidu ja eriti Merkeli-Saksamaa migratsioonipoliitika, autokraatsed võimud on selle lihtsalt oma relvaks teinud.
“Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest,” väidab Kallas, kes ei märka, et ühepoolne kliimahüsteeria, millega ka Glasgow`s ei läinud kaasa ei Hiina, Venemaa ega Austraalia, hävitab “superjõu” Euroopa konkurentsivõime teiste suurjõudude ees. Paljusid norme aga pole ühiselt kokku lepitud ja EL ei käitu mitte vahemehe, vaid diktaatorina, mille tunnistuseks on Brüsseli vastuolud Ungari ja Poolaga.
Hädise valitsusjuhi Kaja Kallase kõne, millesse ta Brüsseli järelkiitjana ise ilmselt usub, on kokkuvõetuna üks suur tühjade sõnade mull, mis Eestit kuidagi edasi ei vii.