05.04.2022
“Kõigi elektrimolekulide ema” Kaja Kallas impordib Eestisse eurolollused.
Pärast Kaja Kallase valitsuse võimuletulekut on järsult tugevnenud need protsessid, mis toovad niigi tugevalt venekeelsesse Eestisse üha rohkem migrante endisest Nõukogude Liidust, peamiselt venekeelsest keskkonnast.
Juba enne Ukraina sõda algatas ettevõtlusminister Andres Sutt seadusemuudatuse, mis oli määratud pikendama võõrtööliste siinoleku aega, võimaldades samas neile vähem maksta. Hiljem seoti see eelnõu Ukraina sõjapõgenikega, kuid läks pärast kahte lugemist siiski päevakorrast maha. See eelnõu oli suunatud just kolmandatest riikidest ja eriti endisest NLiidust tulevale tööjõule.
Tagasivaates toetas Reformierakond juba opositsioonis olles ukrainlaste sissevedu, olles nn maasikasõja üks eestvedaja.
Õhtulehe andmetel on Eestisse saabunud umbes 35 000 Vene kodanikku, siia tulnud ukrainlaste arv ületab 25 000, ja slaavlaste saabumist ei pidurdata vähimalgi määral. Ukrainlased saabuvad ka Venemaa kaudu, mis on eriti kummaline. Eesti venekeelne kogukond on täienenud juba umbes 60 000 inimesega.
Kaja Kallase poliitika Ukraina põgenike suhtes põhineb nende kinnistamisel Eesti ühiskonda. Varasemad jutud ajutistest töölistest on asendunud küll juttudega, et küll põgenikud kunagi koju lähevad, aga arvestades seda, et juba enne Ukraina sõda soovis suur osa ukrainlastest emigreeruda, jääb enamik võimalusel ilmselt Läände. Nagu omal ajal Soome läinud eestlastest on vähemalt 50 000 pikemaks ajaks sinna kinnistunud.
Venelased ja ukrainlased muudavad Eestis kõike. Aheneb eesti keele kasutusala. Põgenikud ja migrandid tulevad sovjetlikumast keskkonnast, kus on hoopis teistsugune mentaliteet, töökultuur, seaduskuulelikkus – kõik see hakkab mõjutama kogu ühiskonda. Pommide alt ei põgene ju ainult head inimesed, elu eest liduvad ka need, keda siia üldse ei sooviks. Kasvab oht ukraina- ja venemeelsete kokkupõrgeteks. Poliitikas ja võimustruktuurides hakkavad suuremat mõju omama venekeelsed ja -meelsed (mitte alati putinistid, vaid Vene maailma toetajad, nagu Eesti 200 ja Kristina Kallas). Pealinn on juba tugevalt vene poliitikute kontrolli all.
Süürlaste ja neegrite sissevedu võttis küll hoogu, aga on nüüdseks takerdunud, kuid sellevõrra on laienenud rahvusriigi hävitamine slaavlaste kätega, ning seda eriti Reformierakonna võimule tulles ning Keskerakonna kui venekeelsete esindaja toel. Kaya Kallas (Yana Toomi eeskujul) läheb ajalukku peaministrina, kes asus looma Estonskaja Respublikat.
Paratamatult tekib küsimus – kas Reformerakond on sedavõrd Suure Rahapesu lõa otsas, et teeb päris kõrgtasemel Eesti venestamist?
UU