07.02.2018
Sven Mikser, Taavi Rõivas, Margus Tsahkna
Peaminister Jüri Ratas rääkis riigikogu infotunnis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme küsimusele vastates, et piiri ehitamise 2,5–3 korda kallimaks minek oli valitsuse jaoks ootamatu. Samas ei tähenda see, et idapiiri ehitamine seiskub. Helme tundis huvi, millised kulutused teevad kõige enam piiriehitust kallimaks.
“Piiri kogupikkus on 338 kilomeetrit: maismaa 135 km, järvepiir 126 km ja jõepiir 176 kilomeetrit. On teada, et kallimaks on läinud eeskätt maismaapiiri rajamine, mis oli ka kõige pikema kilometraažiga. See vahe nendest hinnangutest, mis olid veebruar 2015 ja mis on täna, on umbes 100 miljonit. Jõepiiriks plaaniti 11 miljonit eurot, aga tegelik vajadus on 25 miljonit. Kallimaks on läinud näiteks taristu, kus on juurde vaja ca 40 miljonit eurot. Tehnilise seire- ja valvesüsteemide jaoks on juurde vaja 37 miljonit, samuti madallennu valvamise osas on vaja juurde circa 15–20 miljonit eurot. On tõstatatud ka küsimus, et juurdepääsuteid, mis hetkel on, neid on liiga vähe planeeritud, neid on vaja mitukümmend korda rohkem,” loetles peaminister Ratas peamisi kuluallikaid.
Ta tunnistas, et 2015. aastal, kui 26. veebruaril valitsuskabinet tegi selle esialgse otsuse, siis selleks, et seda hinnakalkulatsiooni teha, oli aega vaevu-vaevu poolteist kuud. “Talvisel ajal ei oldud kursis ka Eesti piiri looduskooslusega. Ei oldud kursis selle maapinnaga, mis seal on. Võib öelda, et tegemist on väga tugevalt soise alaga, mis on tõstnud piiri väljaehitamise hinda ja mis on tõstatanud ka näiteks vihmavee ärajuhtimise küsimuse. Ma kindlasti ei ruttaks siin ütlema, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on teinud mingisuguseid valearvutusi. Minu meelest pooleteist kuuga talvisel ajal teha täielik hinnang, kui palju piiriehitus maksma läheb, tuua see valitsustasandile ja sealt pealt teha otsus – mulle tundub, et see oli natuke kiirustatud,” nentis Ratas.
Piiri väljaehitamise projekteerimise raames, arvestades looduslikku osa ja piiri käänulisust, on PPA välja öelnud, et piiriala on vaja laiendada 10 meetrit ja see eeldab kindlasti väga palju maadeküsimuse lahendamist. “Nagu ma ütlesin, et ca 100 miljonit kallineb maismaapiiri väljaehitamine. Selle hulgas on hetkehinnangul kuskil 7–8 miljonit nähtud ette lisaks maismaa- või maaküsimuste lahendamiseks. Nii et see on tulnud projekteerimisega ja selle kolme aasta tarkusega, kui riik on valmistanud ette seda a) piiri täielikku väljaehitamist, b) on teinud testalad, kus on riik piiri välja rajanud selliselt, nagu ta peaks tulevikus kogu ulatuses välja nägema. On öeldud, et tuleb 10 või mõni meeter veel peale seda piiriala laiendada. Loomulikult tähendab see lisakulutusi,” lisas peaminister.