21.12.2017
Jüri Ratas, Jaak Madsion
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison küsis peaminister Jüri Rataselt riigikogu infotunnis, millistel põhjustel võtab Eesti vabatahtlikult vastu 80 migranti Aafrikast, kuigi tunduvalt kuluefektiivsem oleks selle raha eest osutada abi otse kriisikolletes olevatele põgenikele ja põgenike laagritele.
Septembrikuu esimesel poolel tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku, mille kohaselt võiks EL-i riigid vabatahtlikult võtta vastu 2018.–2019. aastatel 50 000 migranti Põhja-Aafrikast, et keegi ei riskiks Euroopasse reisides oma eluga. Esimestena võtsid selle ettepaneku vastu Rootsi ja veel mõni riik. 14. detsembril toimus valitsuse istung, kus valitsus nõustus sellesama kava kohaselt võtma kahe aasta jooksul vastu 80 isikut, kuigi Eestil ei ole selleks mitte ühtegi kohustust. Tegemist on täiesti vabatahtliku teguviisiga.
Peaminister Ratase vastus oli kadestamisväärselt ümmargune. “Kõigepealt ma alustan sellest, et te rääkisite oma küsimuse lõpus rahalisest abist, te rääkisite välisrände mõõtmes välisdimensioonist ja välisdimensiooni solidaarsusest. Ja selles mõttes on teie küsimuse püstitus ju õige, et rändedimensiooni välisaspektis ja seal solidaarsuse leidmises, et seal ei ole küsimust, seal kõik 28 liikmesriiki ütlevad, et jah, rohkem panustada välispiiridele, panustada kolmandate riikidega kokkuleppele, panustada kahepoolselt riikide kokkulepetele, panustada Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppele ja panustada Aafrika usaldusfondi. Me nägime seda, et seesama Aafrika usaldusfond, mis veel selle suve alguses, juulikuu alguses oli näha, et riigid ei panusta sinna piisavalt. Eesti eesistujana võttis siin väga tugeva poliitilise eestvedaja rolli, nii meie siseminister, mina ja laiemalt meie ametkond, kes palus kõiki Euroopa liikmesriike, et sinna panustada rohkem, et me saaksime rände välisdimensiooni suuremat toetust Aafrika fondi. Otsiti ja loodeti jõuda 110 miljonile. Jõuti 150 miljonile, see on hea samm. Aga on olemas veel sisedimensioon ja sisedimensiooni rände mõõde, kus on samuti solidaarsus oluline. Ma usun, et meie debatt läheb kohe edasi teie järgmise küsimusega. Aga kui te küsite laiemalt, et miks üks, teine või kolmas liikmesriik sisedimensiooni rändesse panustab oma solidaarsuse mõttes ja oma solidaarsuse arvelt, siis see ongi olnud ju Euroopa Liidu ülesehitamise üks põhialus, on olnud solidaarsus,” seletas Ratas.
Jaak Madison päris uuesti. “Kui te ei taha sellele küsimusele vastata, hüva, vastake siis parem järgmisele küsimusele: kas Eesti teguviis ja nn solidaarsus tuleneb sellest, et Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles, et tema ei aktsepteeri valikulist solidaarsust? Kas tegemist on pugemisega või lipitsemisega, et olla igal juhul solidaarne, ja samal ajal vaatame viltu näiteks Poolale ja Ungarile, kes saadavad pikalt selle plaani? Mis on teie suhtumine selles küsimuses? Kuidas me suhtume Poolasse ja Ungarisse, kes meiega ei nõustu selles solidaarsuses?” uuris Madison.
“Ega valitsuse liikmetel oma ülemustele ole ilus öelda, kas nii on sobilik või nii ei ole sobilik. Härra Madison, ma teile küll ütlen, et oma poliitilisel teel üht või teist või kolmandat riigijuhti selliselt märgistada ei ole absoluutselt õige ega ei ole absoluutselt õiglane. Ma arvan, et poliitikas on palju õigem, sealhulgas välispoliitikas, sealhulgas Euroopa Liidu poliitikas ehitada sildasid ja leida liitlasi. Ma loen teie Facebooki kommentaare ühe riigijuhi kohta – need on kogu aeg negatiivse ja halvustava tooniga. Kas Poola on oluline partner Eestile Euroopa Liidus? Jah on! Samuti Ungari! Aga samuti ka Saksamaa! Nii et ma arvan, et või vähemalt mu soovitus on, austatud riigikogu liige, et te võiksite natukene mõelda, enne kui te neid lauseid kasutate,” sai peaminister kurjaks.
“Eesti läheb ja teeb oma ettepaneku loomulikult läbi riigikogu, loomulikult läbi Euroopa Liidu asjade komisjoni, et 2018. aastal 40 ja 2019. aastal 40 inimest vastu võtta. See põhjus on solidaarsus. See põhjus on ainult üks: see on solidaarsus. Nüüd edasi, kui me räägime nende isikute vastu võtmisest, siis ma tahan meelde tuletada, et 18. märtsil 2016. aastal vastu võetud Euroopa Liidu ja Türgi ühisavalduses on liikmesriikidel aega ümberasustamise hulka täita kuni 9. jaanuarini 2018. Eesti võttis toona kohustuse ümber asustada 160 inimest, kellest oleme ümber asustanud umbes 10 inimest, see on 6%. Lisaks tegi 20. juulil 2015 Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, mille alusel me lubasime ümber asustada 20 inimest. Nii et me oleme 30 inimest ümber asustanud ja tegelikult me võtsime kohustuse 160,” lisas Ratas.