10.01.2024
Piiritara Läti ja Valgevene piiril. Eesti piiritara on analoogne. Kaja Kallas loodab, et selline ehitis peab Vene armee kinni.
Peaminister Kaja Kallaselt kuuleb üha absurdsemaid väiteid ning kolmapäevases infotunnis tutvustas ta ühe agressiooni tõrjumise vahendina ajutisele kontrolljoonele rajatavat piiritara.
EKRE saadik Mart Helme küsis peaminister Kaja Kallaselt: “Ukraina sõda on olnud selline sõjaratsu, mille peal te olete juba ligi kaks aastat ratsutanud. Aga nüüd on olukord niisugune, kus juhtivad Lääne ajakirjandusväljaanded – lugesin just Wall Street Journalit – kirjutavad, et Ukrainas on seis väga halb ja Ukraina võib olla sunnitud vaherahu sõlmima, ükskõik kuidas me seda nimetame. Ukraina võib kaotada veel alasid Venemaale ja võib isegi kapituleeruda kõige halvemate tingimuste kokkulangemise korral. Kui me vaatame, mis on nende uudiste tagajärjel sündinud meie lähipiirkonnas, siis näiteks jälgisin ühte Soome presidendivalimiste debatti, ühte kandidaati ja tema seisukohti, siis Soomes umbes 50 protsenti inimestest arvab, et Soome võib sattuda sõtta Venemaaga. Ta ütles, et Soome peab kiireimas korras asuma ehitama ennast kindluseks, mis on valmis Venemaa rünnakut tagasi tõrjuma ja sellele vastu panema. Samasugune ühiskondlik debatt on käivitunud Rootsis, kus ka valitsuse tasemel kutsutakse üles kodanikke ka individuaalkorras valmistuma sõjaks. Minu küsimus teile ongi järgnev: me oleme kogu aeg väitnud siin, et Ukraina sõdib meie eest, aga kui Ukraina sõda praegu lõpeb ühel, teisel või kolmandal moel, mis on teie plaan B sellisel juhul Eesti jaoks?”
Kaja Kallase vastusest selgus, millele tema loodab: “Kõigepealt ma tahaks seda kommenteerida, et tõesti Soome ja Rootsi ütlevad, et nad nüüd valmistuvad selleks kindlustamiseks. Ma lihtsalt seda tahan üle rõhutada, et meie oleme Eesti piiri ja piiri kindlustamisega tegelenud juba mitu aastat, ja õnneks hea meel on tõdeda, et alles eelmine aasta tulid uudised, et see piir saab valmis ka kiiremini. See on, ma arvan, oluline sõnum inimeste jaoks. /…/ Aga me teeme ka ise järjepidevalt investeeringuid enda kaitse tagamiseks. Me oleme ka teinud rohkem õppusi, et välja koolitada inimesi. Ja me valmistume selleks, et seda mitte kunagi vaja ei lähe, sest et agressorit provotseerib nõrkus, mitte tugevus. Kui me oleme piisavalt tugevad, ei võta ta sellist käiku ette.”
Mart Helme: “Loomulikult me valmistume, see on ju selge, et nüüd päris käed rüpes ei istu. Ma selles suhtes ei taha öelda, et Eesti ei ole mitte midagi teinud, et olla võimalikuks ka sõjaliseks kriisiks valmis. Küsimus on selles, et kas meie kalkulatsioon vastab ka reaalsele olukorrale, mis võib kujuneda meile ülimalt ebasoodsaks, ja ma pean silmas seda, et praegu järgmisel nädalavahetusel on Taiwanis valimised. Hiina on teatanud, et iseseisvusmeelsete jõudude võidu korral on ta valmis rakendama sõjalist jõudu, et Taiwan tuua Hiina koosseisu. Seda ei jäta kindlasti kasutamata, seda olukorda, Põhja-Korea Lõuna-Korea vastu. Seda olukorda ei jäta kasutamata kindlasti Iraan Iisraeli vastu. Ja Venemaa on teatanud juba, et konflikti korral Taiwani pärast Venemaa toetab Hiinat, kuna Hiina on toetanud Venemaad Ukrainas. Meil võib olla ühel hetkel tegemist ideaalse tormiga, kus meie tegelikult ainus arvestatav liitlane – see on Ameerika Ühendriigid – on lihtsalt niivõrd hõivatud. Peale selle lugesin ma ka just äsja uudist, kuidas Pentagoni laod on relvadest tühjad ja rohkem ei saa kusagile kellelegi midagi anda, sest sellisel juhul kannataks Ameerika Ühendriikide enda sõjaline võimekus. Nii et ma arvan, et minu küsimus praegu nüüd on selline: kas teie poolt juhitav valitsus on paika pannud ka mingi konkreetse ajaraami, et sellise ideaalse tormi puhkemisel – ja see võib juhtuda, ja kuude jooksul, mitte aastate jooksul, – oleksime me võimelised oma iseseisvust säilitama?”
Kaja Kallas: “Me teame artikkel viit, aga on ka artikkel kolm, mis ütleb, et iga liikmesriik peab tegema kõik endast sõltuva selleks, et oma kaitset tugevdada. Kas ma saan kindlalt öelda, et me oleme kõikidele elementidele mõelnud, mis sellises täiuslikus tormis võivad tulla ja oleme kõikideks ette valmistunud? Loomulikult, seal võib olla väga palju selliseid elemente, mida keegi meist veel ei oska ette näha, aga niipalju kui me oleme saanud neid ette näha, selliseid mudeleid teha, siis me oleme selliste asjadega ka arvestanud.”
Kui Kaja Kallas usub, et ebaseaduslike piiriületajate peatamiseks mõeldud piiritara on sõjaline julgeolekutagatis, siis on Eesti väga tõsises hädas.
Allikas: stenogrammid
Siseministeerium teatas 12. detsembril 2023: “Politsei- ja piirivalveamet võttis täna pidulikult Merko Ehitus Eestilt ja GRK Eestilt vastu 39,5 kilomeetri pikkuse täielikult välja ehitatud piiritaristu lõigu idapiiril. Koos eelmisel suvel valmis saanud esimese piirilõiguga on sellega meie 135-kilomeetrisest maismaapiirist Venemaaga tänaseks välja ehitatud kokku ligi pool – 63 kilomeetrit.”