25.01.2021
Kaja Kallas
Esmaspäeval Riigikogus saadikute küsimustele vastates vassis peaministrikandidaat Kaja Kallas väga tugevalt õigusriigi osas, kohandades seda ainult oma parteiseltsimehele Keit Pentus-Rosimannusele.
“Te olete viimasel ajal päris palju kasutanud terminit “õigusriik” ja see on ka koalitsioonilepingus. Kui te eile ja täna kaitsesite proua Rosimannust, siis te ütlesite, ma tsiteerin, nii: “Kui me läheme sinna, et mis tahes kahtluse õhku viskamisel me ütleme, et inimene on automaatselt süüdi, siis ei ole see õigusriik.” Selguse mõttes ma küsin, kuidas te kommenteerite Marti Kuusiku aadressil verbaalset turmtuld ja süüdimõistmist kõikidest kanalitest. Kuidas siin on õigusriigi põhimõttega? Kas õigusriigi põhimõtted kehtivad kõikidele või on see ainult valitutele?” küsis EKRE saadik Merry Aart.
Peaministrikandidaat Kaja Kallas vastas selle peale: “Õigusriik tähendab, et me lähtume reeglitest, mis on kokku lepitud. Ja mis puudutab Marti Kuusiku asja, siis minu teada see on endiselt menetluses, seal ei ole veel kohtuotsust. Nüüd, kui te selle panete võrdluseks, siis Keit Pentus-Rosimannuse asi esiteks ei olnud kriminaalasi ja teiseks on tal otsus tema kasuks kõikides kohtuastmetes. See, mida ma tahtsin öelda, on see, et Eesti riigis mõistab kohut kohus. Ja kui kohus on öelnud, et inimesel on õigus, siis ei ole teistel enam põhjust öelda, et ei, me ei usu kohut. Õigusriigis me peame kohut uskuma. Ja nüüd tulles selle Marti Kuusiku juurde, kui kohus otsustab selles ka, et ta ei ole süüdi selles küsimuses, siis ma olen täpselt samal veendumusel, et mitte keegi ei tohiks siis teda endiselt tembeldada kuidagi õigusrikkujaks, kui kohus on kõikides astmetes seda teinud. Kust me siis muidu kaitset saame?”
Samas aga saatsid Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas ja sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni juht Jevgeni Ossinovski 30. aprilil 2019 peaminister Jüri Ratasele fraktsioonide nimel kirja, milles nõudsid Marti Kuusiku ministriametist vabastamist ilma vähimagi kohtuotsuseta, palja meediakõmu peale. Veel enam, nad tembeldasid Marti Kuusiku julgeolekuohuks.
“Võttes arvesse eile ilmsiks tulnud vägivallakahtlusi /…/ oleme seisukohal, et minister Marti Kuusik ei sobi vastutusrikkasse valitsuse liikme ametisse. Juba praegu on avalikkuses (?) piisavalt andmeid, mis seavad kahtluse alla Marti Kuusiku usaldusväärsuse valitsuse liikmena. Kuuludes valitsuse julgeolekukomisjoni ning vastutades riiklike infosüsteemide turvalisuse eest, puutub Marti Kuusik ametiülesannete täitmisel kokku suures ulatuses salastatud teabega. Ilmnenud vägivallakahtlused võivad muuta Marti Kuusiku šantažeeritavaks, mis on tõsiseks ohuks Eesti julgeolekule,” kirjutasid fraktsioonide esimehed.
“Meie hinnangul ei ole kriminaalmenetluse tulemus käesoleval juhul piisav mõõdupuu Marti Kuusiku ministrisobivuse hindamisel. Lähisuhtevägivald on üks varjatuimaid vägivalla liike. Just seetõttu puuduvad tihtipeale ka tõendid ja tunnistajad. Veelgi keerulisemaks teeb aga tõe välja selgitamise asjaolu, et kahtluse alla on langenud valitsuse töös osalev inimene,” lisasid fraktsioonide esimehed.
Kaja Kallas (koos president Kaljulaidi ja sotsidega) mõistis seega Marti Kuusiku süüdi süütuse presumptsiooni eirates, nõudis, et ta kõrvaldataks uurimistulemuseta, kuulutas ta riigi julgeolekuohuks ega oodanud ise kohtuotsuseni. Miks peaks keegi uskuma uue peaministrihakatise juttu õigusriigist, kui ta ise mõistis Marti Kuusiku kohtuta süüdi?
Peaministrikandidaat Kaja Kallas tõrjus Riigikogus küsimustele vastates süüdistusi koalitsiooni moodustamise kohta uurimise all oleva Keskerakonnaga väitega: “Teie olite ju samuti valmis nendega jätkama!”
“Mis te kõik Keskerakonna suunal ütlesite, et ma siiski tuletan meelde, et 13. jaanuaril olite teie valmis nendesamade kurjategijatega, nagu te siin niimoodi jõuliselt ründate, jätkama koalitsiooni. Ma võin teile uuesti lugeda ette teie enda erakonna esimehe tsitaadid ja neid tegevust said kõik ajakirjanduse vahendusel jälgida,” ründas Kallas vastu, kuni EKRE saadik Urmas Reitelmann tuletas talle meelde, et “Ise tegite ka!” ei ole pädev argument, eriti kui uut valitsust luuakse äsja kuriteokahtlustuse saanud erakonnaga.
Kui Kaja Kallaselt küsiti rahvahääletusele pandud küsimuste kohta, mis puudutasid lahkumist NATO-st ja liitumist Venemaaga, seda ennekõike Eesti maine ja Venemaa propaganda taustal, üritas Kallas väita, et see kõik olevat minevik, millest keegi enam ei räägi – kuigi Venemaa joonistab selle info taustal väidetavalt kaarte ümber.
Kaja Kallas valetas otseselt, öeldes, et EKRE olevat tahtnud NATO-st lahkuda, tuues näitena nn plaani B – Mart Helme rääkis sellisest plaanist siiski Balti riikide koostöö mõttes ja seda juhul, kui NATO 5. paragrahv sisemiste vastuolude tõttu ei tööta.