19.08.2022
Poliitikud ajavad suust sõnavahtu, meedia võimendab. Pilt on illustratiivne.
Viimastel päevadel meedias toimuv teeb mõtlevad inimesed murelikuks. Olles unustanud lihtsad tõed, tegelevad poliitikud ja ajakirjanduski ilukõnega.
Kui kümmekond aastat tagasi mindi Eestis elektrienergia müügil börsile, siis oli see igati õige samm (just tarbija seisukohalt), sest energia tootmine sel ajal ületas üsna oluliselt tarbimise. Börs reguleeris nö automaatselt elektri hinna. Nüüd on kõik vastupidi – tarbimine ületab tootmise ja börs on muutunud mõttetuks.
Börsi vajadust poleks praegu vaja ilukõnedega „põhjendada“. Astume kõrvale kuni tootmine läheb tarbimisest ette. Kui üks korteriomanik võib/saab kallil tipptunnil pimedas istuda, siis tootmisettevõttes tehnoloogilisi protsesse ei saa nii lihtsalt katkestada. Börsi probleeme selgitas hiljuti kõigile arusaadavalt ka tuntud poliitik Juhan Parts Vikerraadios.
Sama mõtlematult (poolikult) toimub meil rohepööre elektrienergia tootmisel. Oleme teinud isegi suuri kulutusi tuulikutele ja päikesepaneelidele, kuid energia salvestamise küsimus on lahendama – „roheliselt“ toodetud energiat pole sageli sel hetkel vaja, vaid kunagi hiljem, aga … Nii olemegi lõhkise küna ees. Kuid kuulakem vaid poliitikute sõnade seadmise oskust sel teemal! Kelle huvides?
Ükskõik kuidas seda püütakse varjata, kuid Eesti kool (haridus) käib juba pikka aega alla! Oleme sel teemal teaduspõhiselt (mitte emotsionaalselt) väga palju kirjutanud-rääkinud. Mittepedagoogiliste suhete tõttu koolides ja ettevalmistuse vigadest tulenevalt väheneb ju professionaalsete õpetajate arv. Ja tase langebki.
Seda olukorda on hakanud kasutama ära isehakanud nn tippkoolitajad, kes aga ei tunne pedagoogilise psühholoogia alusuuringuid, didaktikat ega pedagoogika ajalugu. Äsja toimus Paides Haridustreff 2022, mille patroonideks olid lausa haridusminister ja haridustöötajate liidu juht (ilmselt koos rahalise „toetusega“). Süvenedes selle ürituse sisusse, kus aeti vaid moodsa sõnavaraga ilujuttu, koorus välja „koolitajate“ jaoks kommertslik üritus.
Kes ise kohal pole, võib endale tellida virtuaalse koolituse – vaid 400 eurot, aga teeme ka odavamalt – 300 euri! Oma töö tulemustele orienteeritud noore õpetaja ajab see koolist veel kiiremini minema.
Kogu õpetaja keeruline pedagoogiline töö ning elukutse ise on meil nii täielikult labastatud. Ja mõtleva ning kõrgete kõlbeliste tõekspidamistega eesti teoinimese kasvataminegi minevik. Aga ilukõnelejaid meie väike Eesti tõesti rohkem enam ei vaja …
Peep Leppik, üks vananev koolmeister (PhD)