15.01.2021
Juhan Torgi raamat “Eesti laste intelligents”.
„Toomapäeval sain Nigul Saarelt jõulukingiks Juhan Torgi raamatu „Eesti laste intelligents“ (Koolivara, 1940) – sisuliselt 80 aasta eest ilmunud väitekirja – eri aegasid näinud raamat, mil isegi poognad veel lahti lõikamata.
Juhan Torgi (1889-1980) doktoritöö pani meenutama paari viimase aasta (meil unustatud!) tähtpäevi ta pikalt eluteelt – 130 aastat sünnist ja 40 surmast, 80 aastat võimsa väitekirja kaitsmisest TÜs, 50 aastat ettekandest väitekirja teemal Kotkajärve Metsaülikoolis jne.
Raamat (resp väitekiri) on Digaris küll kõigile loetav, kuid ma ei soovita tänasel inimesel alustada tutvumist Juhan Torgiga siit – ilmselt ka paljudele ülejõukäiv materjal (kardan, et meie kasvatusteadlastelegi!). Ehkki üle 40 aasta tagasi (Tork siis elas) räägiti temast õpetajatele veel uurimiskursustelgi.
Alustuseks soovitan hoopis Juhan Torgi mälestusteraamatut „Seisata, rändur!“ (Maarjamaa, 1993) – ilmus Kanadas. Koostajad poeg Andres ja õetütar Viiu Klement.
Selle kinkis mulle üks raamatukogutöötaja, kunagine õpilane, ligi 25 aastat tagasi. Välis-Eestist saadeti toona eestikeelset kirjandust lausa hulganisti kodumaale, lootuses, et siin osatakse seda ka hinnata. Seegi raamat on Digaris.
Kes kergemeelselt on omandanud minu „Õpetajana kooliilmas ja ilmakoolis“ (EÜK, 2014), võib lehekülgedel 136 ja 191 leida arutelusid ka Torgi tööde ja/või uuringu kohta. Emotsionaalsel hinnangul viis väitekiri Torgi siis oma ala kolme maailma tipp-uurija (!) hulka (koos karmi saatusega).
Väitekirja-raamat ilmus kohe pärast Eesti liitmist N. Liiduga. Torgi suurtööl polnud nüüd – Stalini ajal – kohta ja raamatut (hind 8 krooni) asuti hävitama. Seda kallim on Saarte kingitus!
Määranud seitsme aasta jooksul tuhandete eesti laste arukuse (IQ) ja selle seosed argieluga, oli Tork praktilise koolmeistrina asunud tõsiteaduslikule teele, kust nüüd oleme ju lahkunud. Vahendame osavalt anglosaksi isemõtlejate „tarkusi“, kuid omakeelset tõsiteadlast ei tunne, rääkimata tema uurimusele toetumisest – ükski prohvet polevat kuulus oma maal!
Ka on Torgi väitekirja-raamatus algul selgitatud arukuse (intelligentsuse) mõistet ning matemaatilisi meetodeid selle mõõtmisel. Seegi on hariv just praegu, kui anname koolis toimuvale üha enam emotsionaalseid hinnanguid. Omamoodi eristub vaid Olev Musta (TÜ) töö, kes 1990-ndate lõpus, lähtudes Torgist, hankis tõsist võrdlusmaterjali tänapäevast.
Või Tork puhtalt teadlasena. „Kooliteenrid leidsid mind sagedasti koolilaual magamas, […] ma ei läbenud ega saanud aega koju minna. Tervis pidas vastu. Kui töö ilmus, oli ta omamoodi armas ka. See on loova inimese saladus! Kui […] siis lõpuks tulevad kokkuvõtted ja selgub korraga, et mingi probleem on lõpetatud, siis on see niisugune tunne, mis annab vaimselt suurt jõudu, nagu tõstab sind“, kirjutas Tork ise. Nii tuttav igale mõtlejale-loojale tänapäevalgi!
Peep Leppik, teadlasest koolmeister
