16.11.2023
Vaimsus on kadumas isegi meie ülikoolidest, kuhu on sisenenud Marxi vaim.
Inimkonna evolutsiooniline areng on sadade tuhandete aastate jooksul kulgenud arukuse ja/või vaimsuse suunas. Kuid nüüd märkan üsna kaua elanud inimesena (hm!) korraga peaaegu vastupidist. Me ei oska harida enam oma lapsi, ei oska teha tõeliselt tööd, kõlblust tahame asendada seadustega, esivanemate tehtut ei hinda (isegi lõhume) ja asemele pakume oma „mina“ – kui ilukõne välja ei tule, siis vähemalt rohelised-sinised juuksed keha tätoveeringutega.
Või sõjad 21. sajandil – kus on Inimene? Seda kõike on olnud ka varem, aga nüüd on see vahetamas kohta nö normaalsusega. Ääremaalt paistavad muutused eriti silma…
1. Viimane haldusreform kaotas sisuliselt omavalitsused Eestis. 19. sajandil loodud vallad (omavalitsused) olid sellise suurusega, et vallavanem tundis oma valla elanikke ja nende probleeme. On tekkinud „vürstiriigikesed pealinnade“ ja erakondlike tutvussuhetega (700-aastasesse kihelkonda loodi üks „Tõrva kool“).
2. Kooli ja hariduse masendav allakäik Eestis (mujal toimuva jäljendamisena). Tulemuseks on rumalate ja mõtlemisvõimetute inimeste tuntav kasv ja nende jõudmine nn otsustajate hulka koos muude probleemidega (vt juba „Mure Eesti kooli pärast“, TÜ, 2010). Tundub, et on käivitunud pöördumatud protsessid. Aga seda kõike varjatakse (meediaski) pealiskaudse, aga moodsa kiidukõnega.
3. Turvalisuse probleemid (eriti ääremaal). Meie tütrepere suvekodu Tõrva vallas on üle kümne (!) korra laastatud-varastatud (sinna on kadunud ka meie pere säästusid). Pöördumised kasvõi politseisse, 2 korda siseministri, kord Riigikogu komisjoni ja õiguskantsleri poole jäid vastuseta (õiguskantsleri büroost teatati – ärge olge Eesti riigi peale pahane ja politseist – meie oleme võimetud). Ühe minu kolleegi isakodu Tõrva lähistel oli mõne aasta eest 11 korda tühjaks röövitud, mis aga kedagi ei huvita, – nii süvenebki pettumine.
4. Vaimsuse asemel on tähtis väline, milleks kulutatakse (resp raisatakse) raha. Vaimne tegevus ju rumalatele ei sobi (parlamendiski on tihti raha mõtlemisest tähtsam). Viimased 6 teaduspõhist (küll publitsistlikku) raamatut olen andnud välja vaid oma raha eest (honorarita). Et kolleegid soovitasid ühe teadusraamatu taas välja anda, siis pöördusin abi saamiseks siia-sinna – abi ei tulnud. Kellele seda pagana (maakoolmeistri?) teadust üldse vaja on! Meil on ju OECD ja EL.
5. Välisfirmade vaba laamendamine Eestis. Olen kirjutanud, kuis Swedbank näpsas minu kallilt kaasalt 15 eurot (meie perele suur raha). Pöördumised panka ja tarbijakaitsessegi ei andnud midagi. Viimasest saadud kiri oli arusaamatu ka kahekordse kõrgharidusega inimesele – oh mu vaene eesti keel! Samamoodi on löönud käe meie rahakotti Telia ja Elektrum, sest välismaalasi me kummardame.
Aga inimestele, kes mõtlevad ka teiste peale, hoian mõtleva inimesena pöialt.
Peep Leppik,
üks vana teadlasest koolmeister
November, 2023.