04.11.2019
Teadlane ja koolmeister Peep Leppik.
Pedagoogikateadlasest koolmeister Peep Leppik kirjutab sellest, kuidas võõras elu- ja mõttelaad tungib aina rohkem Eestisse ning hävitab seda Eestit, mida me siiani tundsime.
“Ühel hingede aja hommikul avasin täistunnil Vikerraadio, aga kõik (!) uudised olid viie minuti jooksul angloameerika maailmast! Ime, et ilmateade oli Eesti kohta.
Märgakem, et taoline suund valitseb just viimastel aastatel. Sama käib muusika kohta – üha enam ingliskeelne. Et on võimalik ka teisiti, tõestab Märt Treial oma maitseka muusikavalikuga reede hommikuti. Maksumaksjat ei huvita siiski saatejuhi maitse, vaid see, et ta esindab Eesti Rahvusringhäälingut.
Kõik eelnev käib ka ETV kohta – odavad (?), vaimuvaesed, üsna kommertslikud ja meile kauged angloameerika elulaadi filmikesed. Oleme mõelnud, kas poleks võimalik vahetada dokfilme ja programme näiteks Läti-Leedu TV-ga, Soomega või teiste Euroopa Liidu maadega, rääkimata näiteks Venemaast, kus tehakse erakordselt huvitavaid dokfilme. Eriti huvipakkuv on aga see, kuidas Venemaal toimub stalinliku mineviku lõhkumine (üritused, dokfilmid, mälestusmärgid ohvritele).
Tunnistagem, et meie meedias toimuv on jätnud juba tuntava jälje. Loengutel kohtan massi, kes on omaks võtnud näiteks Ameerika (avalikus) koolis toimuva põhimõtted, sest see on ju AMEERIKA! Pärast lühikest loengut tõsiteaduslikust arengupsühholoogiast, kui olen segitanud ka meie allakäiku, näen õnneks hoiaku muutust. Aga mitte kõigil – toimib ju normaaljaotuse kõver (nähtus)!
Kommertsmeedia mõjul on meil läinud „moodi“ oma lähedaste (ka vanemate) mustamine-hukkamõist – ? Tuntud kirjanik nimetab isegi oma (kadunud!) ema vastikuks vanamooriks, kultuuritegelane kritiseerib hiljuti lahkunud isa ja venda, noorkirjanik mustab oma kunagist kodu jne. Kui veel arvestada, et teine pool „ei saa midagi oma kaitseks öelda“, siis on see eriti kõlblusetu.
Taotletakse sellega oma erakordsust? Mina küll ei suuda pärast loetut-kuuldut nende oopusi lugeda. Nii kaob elust KÕLBLUS ja PEDAGOOGILINE mõõde, aga juriidiline on OK.
Alates loomariigist toimib meil jäljendamise nähtus. Sellega seondub inimestel midagi veel keerulisemat. Hiljuti tegid kaubanduse uurijad Moskva kesklinnas lihtsa katse. Mitmes kohas pandi laudadele leivakesed pasteediga – ühed tavalise odava pasteediga ja teised poes isegi kolmsada (!) korda kallima peene prantsuse pasteediga. Enne proovimist eksitati aga inimesi – odavat nimetati välismaiseks ja vastupidi. Tulemus – kõik (!) maitsjad pidasid just odavat pasteeti paremaks!
Niisiis – oleme üllatavalt kergesti mõjutatavad. See teadmine aitab iseenesest (a priori) meil mõjutamist vältida. On ütlemine, et tõsiteadlast iseloomustab see, et ta kõiges kahtleb, s.t. soovib kõike veelkord kontrollida.
Papa Jannseni aeg on ka möödas. Pseudoteadus meedias ei pruugi alati olla suunalt pahatahtlik – üha enam on selle taga RUMALUS, pealiskaudsus või lausa mõjutuse ohver ise.”