25.11.2022
Peeter Ernits.
Neljapäeval toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas energiasõjas võidukas olla?“ arutelu, millel sõna võtnud EKRE saadik Peeter Ernits leidis, et Reformierakonna valitsedes võidukas olla ei saagi.
“Meil räägitakse energiajulgeoleku võtmes energiasõjast – see tähendab tegelikult ju ka kahureid ja laskemoona. Mis need kahurid on? Energiasõjas on nendeks elektrijaamad, ükskõik, millised nad on, ja laskemoonaks on põlevkivi, päike, tuul, aatom või miski muu. Meil on põlevkivi.
Praegusel hetkel on istuv valitsus püüdnud näidata, et kõik see on seotud Vene-Ukraina sõjaga. Tegelikult on pilt palju laiem, energiasõjad käivad kogu aeg. Ka Afganistani sõda omal ajal oli ju tegelikult energiasõda, võitlus selle nimel, kes saab käpa peale panna nende suurtele energeetilistele varudele.
Tegelikult algas see sõda algas juba siis, kui Euroopa Komisjoni praegune juhtkond võttis suuna rohepöördele ja tõstatas sellesama ilusa dogma, et vastasel juhul tuleb maailmalõpp, kui temperatuur kerkib üle 1,5 kraadi.
Kaks nädalat Sharm el Sheikhis Punase mere ääres lõppes hiljuti sellega, et ei lõppenud mitte millegagi. Loodi pott, et arengumaad, kes hakkavad temperatuuri tõusuga uppuma, põlema või lämbuma, et nendele täidaks arenenud riigid selle poti rahaga ja siis see jagataks ümber. Pott loodi, aga ei ole kindel, kellele see raha läheb – kas Hiinale ka, kui ta on arengumaa –, ja kes sinna maksab ja kui palju. Nagu me kuulsime siin alles hiljuti, kui ma küsisin peaministrilt korduvalt, et kui palju Eesti panus võiks olla, kuna Eesti on selline väga edukas rohepöörde ja- energiasõdalane, siis kahjuks peaminister ei öelnud ühtegi arvu ja libises mööda sellest. Aga see selleks.
Aga mis on viimasel ajal juhtunud? Alles see oli, kui Nord Streami gaasitoru plahvatas. Alles eile selgus, et on mingi Estlinki avarii. Aga päris talve pole veel tulnud ja peaminister hoiatas siin, et sel talvel võiks arvestada elektrikatkestustega.
Üks moment on veel. EKRE on välja pakkunud, et tegelikult oleks selle universaalteenuse puhul hind võinud olla tunduvalt madalam, kui ta praegu on. Mäletate, see 3–4 sendi jutt kilovatt-tunni kohta, mida naeruvääristati. Ma võin teile kinnitada, et need naeruvääristajad ei ole olnud õiglased. Kui võtta maha kõik need lisakulud, see süsihappegaasi kvoodi hind, ja mitte ainult see, siis igal juhul on see omahind tunduvalt väiksem, millele see kasum juurde käivitatakse. Ja kriisiolukorras, aga me oleme kriisis, on võimalik seda teha. Loomulikult mitte kaua ja pikalt, mitte igavesti. Aga kriisi ajal on see täiesti reaalne ja seda kinnitavad ka Eesti kõige suuremad spetsid, ka nendes ministeeriumides, kes universaalteenusega on välja tulnud.
EKRE on rääkinud ammu, et peaks midagi ette võtma. Ma vaatasin neid protokolle 31. augusti pärastlõunal, kui siin oli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Järvan, kes tuli nii-öelda inimestele mõeldud universaalteenuse eelnõuga. 31. augustil. Ma küsisin, et ta on ettevõtlusminister, aga miks ta tuleb siia ainult kodutarbijatele mõeldud leevenduse eelnõuga.
Ettevõtlusminister ütles, et koalitsioonileppes ei ole muud. Aga see oli selge juba mitte ainult minul, vaid ka paljudel teistel, et tegelikult see on üks tervik: inimesed, kes töötavad ettevõtetes, ja ettevõtted, kes annavad neile tööd. Aga praegune koalitsioon tuli välja ainult inimestele leevendusega. Nagu ma ütlesin, et tegelikult see leevendushind on tunduvalt kõrgem, kui tegelikult kriisiolukorras peaks olema. Ja ettevõtete toetamisega, algul keskmiste ja mikroettevõtete puhul tuldi välja alles septembris.
Ja nüüd on kokku kolm eelnõu olnud. Esimese menetlemine, nii-öelda universaalteenus inimestele, kestis 20 päeva, järgmine, ettevõtetele 18 päeva ja nüüd kolmas 11 päeva. 49 päeva oleme siin kulutanud aega ja tegelikult oleks võinud palju varem ja kohe ja tervikuna teha.
Kui nüüd vaadata laia pilti energiasõjas, siis jälgides Euroopa Liitu, arenenud majandusi ja Eestit, inflatsiooninumbreid ja tarbijahinna indeksit, siis Eesti on jätkuvalt maailmameister, Euroopa ja arenenud majandused jäävad kaugele seljataha. Kordan: Eestil 19% tänavu, 13,4 järgmisel ja 4,3% 2024. aastal. Arenenud riikides on numbrid 7,4; 5,2 ja 2,0, Euroopa Liidus 8,6; 8,4 ja 2,2. Me oleme liider, isegi Venemaast oleme ees: Venemaal on tänavu 14,5 ja järgmisel aastal 10,0 ja alles 24. aastal prognooside järgi, kõige värskemate prognooside järgi, Kieli Maailmamajanduse Instituudi järgi Venemaa ületab meid 8%-ga.
Ja mis järeldused on? Tegelikult see inflatsioon, mis on meil Eestis sel aastal juba on olnud, on sama kõrge või kõrgem kui 1970–1980. aastate naftakriisi ajal. Energia hinnad moodustavad 40% inflatsioonist. Ja samas on räägitud siin, et on väiksemad ja suured majandused ja see ei puuduta kõiki, aga aga teised väiksemad jaa suuremad majandused Euroopa Liidus on suutnud astuda samme energiahindade ohjeldamisel. Aga mitte Eesti.”