16.08.2022
Peeter Ernits
Lugesin huviga Postimehe lugu sellest, kuidas ma olevat püüdnud mängida lobistada LNG terminali kahtlasele vene firmale. Lugesin loo mitu korda läbi. Piinlik hakkas.
Kunagi töötasin ise Postimehes ja minu ülesandeks erikorrespondendiks oli uuriva ajakirjanikuna oluliste asjade hämarad telgitagused välja tuua. Nüüd aga avaldab minu kunagine koduleht sellist jama, kus pole vaevutud asja tagamaid endale selgeks tegema. Kuhu sa, Postimees oled omadega jõudnud?
Mäng käib ühte väravasse
Vaatame, kuidas asjad tegelikult käisid.
Vabariigi Valitsus arutas LNG terminali rajamist tänavu 30. märtsil, kuid Põhjasadama pakkumist seekord laual polnud. Oli üksnes Alexela variant. Pakri poolsaarele ehitatakse sügiseks ligi kilomeetri pikkune kai ja asutakse kiiruga otsima võimalust ka sobilik LNG tanker leida. Asjaga oli erakordselt kiire. Sügis läheneb ja külmad saabuvad, aga Vene gaasi enam ei osta. Et „Valge gaasilaev“ silduda saaks, pidi kai olema valmis hiljemalt 1. novembril.
Kõige huvitavam asja juures oli see, et Põhjasadama pakkumine ei olnud peidetud mitte sahtlisse, vaid seda polnud kantud isegi MKM dokumendiregistrisse.
Tundus, et mäng käib ühte väravasse ja alternatiivsed pakkumised vaikitakse lihtsalt maha.
Ometi oli Põhjasadam juba kaks nädalat varem, 17. märtsil saatnud majandusminister Taavi Aasale ja Eleringi juhile Taavi Veskimägile kirja.
Toon sellest välja vaid mõned momendid:
„Paldiski Põhjasadamal on hea meel meenutada, et 2019. aasta septembris oli Eleringi kontoris hr. Taavi Veskimägiga kohtumine, kus arutasime põhimõttelist võimalust ühendada Paldiski Põhjasadama tulevane LNG ladustamis- ja ümberlaadimise terminal BalticConnector gaasijuhtmega. Saades hr.Veskimägi positiivse tagasiside, oleme vahepealsetel aastatel jätkanud tööd statsionaarse ujuva LNG terminali rajamiseks Paldiski Põhjasadama akvatooriumialal,“ kirjutavad Põhjasadama juhid selges eesti keeles.
„Soovime siinkohal rõhutada, et sadam on võimeline ujuvterminali koheselt vastu võtma, esmane tehniline lahendus on juba täna olemas. Meil on endiselt olemas rendileping LNG ujuvladu/tankerile BilbaoKnutzen, mis on varustatud LNG regasifitseerimise üksusega. Nimetatud terminal suudab tagada nii Eesti ja vajadusel ka Soome LNG-ga varustatuse. Vaieldamatult on ujuvterminali kasutusele võtmine odavaim ja kiireim võimalus LNG terminali loomiseks Eestis. Terminali kasutusele võtmisel puuduvad mastaapsed investeeringud, ujuvladu on olemas juba täna.“
Võib ju öelda, et Põhjasadama pakkumine ei pääsenud valitsuse lauale üksnes seepärast, et nende kiri saabus liiga hilja. Paraku on see vale.
Tegelikult oli samasugused pakkumisi olnud viimaste aastate jooksul korduvaid.
Esimene kiri, millega Põhjasadam tegi Eleringile ettepaneku sadama ühendamiseks Balticconectoriga laks teele ligi kolm aastat tagasi 16. septembril 2019.aastal. Esimese pakkumise Vabariigi Valitsusele tegi Põhjasadam aasta hiljem ehk 16. detsembril 2020. Teine saabus valitsusele eelmise aasta 2. märtsil. Tänavu 17. märtsil saadetud kiri oli seega tegelikult juba kolmas.
Miks ma asja üles võtsin?
Vaatasin kevadel toimunud metsikut rabistamist huviga pealt ja ei jõudnud ära imestada. Miks hakata tormisele avamerele kiirustades ligi kilomeetri pikkust kaid ehitama, ja merd süvendama kui poolsaare teisel küljel on sobilik kai sügavas sadamas juba olemas? Miks asuda kiirustades vaba LNG tankerit otsima, kui neil on ühe sellisega juba isegi rendileping sõlmitud? Samal ajal kui üks firma pakub gaasilaeva randumiseks oma sadamat, annab valitsus teisele rohelise tule sootuks uue kai ehitamiseks.
Asjatundjad hoiatasid, et kui hiiglaslik LNG tanker tormisel ulgumerel tillukese kai ääres hulbib, on avariid kerged tulema.
Kirsiks tordil oli see, et „kahtlastest venelastest „omanikud olid valitsusele selges eesti keeles kirjutanud, et nad on nõus andma oma territooriumi kaitseministeeriumi käsutusse, et operaatoriks võiks olla ka Alexela ja „terminali täieliku ohutuse tagamiseks on nad valmis oma senist tegevust piirama. See aga puudutab ohtlikku väetisevedu.
Olen neist asjadest kevadel Riigikogu kõnepuldis väsimuseni rääkinud. Ja ikka ja jälle küsinud, miks üritab riik meile nii olulise asja ühe seltskonna kätte mängida. Liiati kui see meie maksumaksjale mõttetult kalliks maksma läheb.
Kui kevadel kinnitasid terminali rajavad mehed, et nemad riigilt raha ei taha, siis valitsusvahetuse järel majandusministriks tõusnud Riina Sikkuti üheks esimeseks sammuks oli riigi nimel LNG terminali ehitajatele 38 miljoni eurose garantii andmine…
Uued bojaarid
Postimees kirjutab oma artiklis pikalt ja põhjalikult Põhjasadama omanikust Aleksei Tshuletsist ja „tema palgalistest ja sõltlastest.“ Räägib sellest, kuidas kunagi oli ka vallavõim tema meeste käes ja kuidas pärast Põhjasadama valiminimekirja võimule saamist kadusid probleemid ehituslubade ja trahvidega.
Kuidas on lood Paldiskis täna, kui jäme ots on Alexela meeste käes ja volikogus pole enam ühtegi Põhjasadama inimest, Postimees kahjuks ei kirjuta. Vallavavalitsus ise tegutseb Alexela majas, vallavanema toolil istub aga Alexela endine töötaja. Kõik see tagab, et suurfirma ja vald saavad asjadest ühtemoodi aru.
Mõistagi ka sellest, kuhu ja kellele LNG kai peab minema. See, et kai ehitamine algas ilma ehitusloata on kõige selle juures pisiasi. 20. mail kirjutas vallavanem Jaanus Saat, et LNG terminali rajamine Põhjasadama alale seaks see ohtu Paldiski linna elanike elu, kuna sealne väetiseladu kuulub A-kategooria suurõnnetuste ohuga firmade hulka.
Paraku jättis vallavanem mainimata, et kõige enam ohustab Paldiski linna Alexela enda terminal – needsamad hiidpütid, mis igaüht, kes Paldiski linna saabub vasakul pool maanteed vastu võtavad. Päästeameti andmetel on terminali ohu raadius lausa 1,5 km ja amet rõhutab, et võimaliku plahvatuse korral kaasneb sellega ka doominoefekt.
Peeter Ernits
Riigikogu liige