Riigikogu liige Peeter Ernits (EKRE) räägib tänase märatseva elektrihinna valguses sellest, mis ootab meid ees järgmisel kümnendil. Tema sõnul käib praegu meil metsik kiirustamine, sest on vaja Eesti seisukohad lukku lüüa, millega meie diplomaadid hakkavad Brüsselis a suure rohepöörde läbirääkimisi pidama. Sellega tegelevad praegu Riigikogu keskkonna-, majandus-, Euroopa asjade komisjonid.
Sel nädalal rääkisid tublid ametnikud meile, miks me kiirustama peame. Sellepärast, et muidu jääme Brüsselis ukse taha.
Ja veel kiirustatakse selleks, et prantslased hakkavad endale järgmisel aastal presidenti valima ja kui äkki saab Marine Le Pen Prantsuse presidendiks, siis on sellega kõik. „Peame kiirustama, aga samas meil ei ole mõjuanalüüse. Nende punktidega, millega Brüssel on välja tulnud, ei saa nõustuda. Kõigel sellel on hind ja see läheb meile kiirustades väga kalliks maksma, meil puuduvad mõjuanalüüsid,“ rõhutab Ernits. „Me ei saa sellele õhukesele jääle minna, sest mängus ei ole mitte midagi rohkemat, kui Eesti inimeste ja ettevõtete ellujäämine ja teiselt poolt Eesti iseotsustamise õiguse säilimine.“
Ta lisas, et tegelikult on meie valitsus tulnud välja uue apartheidisüsteemiga. Seni jagati inimesed vaktsiinipassi järgi kaheks, nüüd tuleb ka elektriliselt kaheks jagamine: elektrivaesed ja need, kes ei ole elektrivaesed. Ernits: „Esimesed peavad hakkama käsi ripakil, paluma, et äkki saaks 10 eurot või 500 eurot kuus ja tagantjärgi ka veel neli kuud. Äkki saaks, inimesed on väga mures, keegi ei ole öelnud, kes viivised kinni maksab. Aga oluline on ka suur pilt, mis järgmisel kümnel aastal hakkab toimuma. Üks on kindel, need Ameerika mäed jätkuvad. 2025. aastal lõikame ennast Venemaa elektrisüsteemist lahti – taas järgmised ameerika mäed. Kaks või kolm aastat. 2028. või 2029. saame äkki esimese meretuulepargi valmis, jälle paar-kolm aastat Ameerika mägesid. Eesti Energia ütleb, et 2035 on põlevkiviga läbi. Ma loodan, et ei ole. Juba praegu lubavad CO2 hinnad hakata sellele vastu. Aga selleks ajaks peab olema meil juba 300 tuulikut üleval. Meres 49 tükki 400-meetrist torni ja maismaal 250. Aga kus nad praegu on? Ja teekond n-ö Ameerika mägedes jätkub vähemalt 10 aastat kui me jääme sellesse CO2 kaubanduse süsteemi.“
Ta rõhutab, et me peame juba sel aastal esitama Eesti seisukohad, millega me lähme Brüsselis suure rohepöörde läbirääkimistele. Seda olukorras, kui korralikke mõjuanalüüse ei ole. Ometi tormame kusagile mingisuguste roheloosungitega.