Peeter Ernits: salajast teabekogumist on palju ning tegu on väga hämara alaga

Esmaspäeval Riigikogus vastamisele tulnud EKRE arupärimises, mis puudutas inimeste sajast jälgimist ja pealkuulamist, selgus, et kui kriminaalasjade raames on salajase jälitustegevuse seaduslikkus enam-vähem korras, siis nn teabekogumisega poliitilistel, militaarsetel ja muudel eesmärkidel on olukord üsna segane.

Kriminogeense kontingendi suuruseks Eestis on umbes 20 000 inimest. Justiitsminister Reinsalu kinnitusel antakse kriminaalasjade raames vähemalt 90 protsendile jälitus- ja pealtkuulamistoimingule seaduslik luba. Väidetavalt ei kuulata pealt ega jälitata kedagi ilma kohtu loata, rääkimata Riigikogu liikmetest. Märksa segasemad on aga lood teabekogumis ja jälitustegevusega organite poolt, mis kuuluvad kas sise- või muude ministeeriumide haldusalasse. Reinsalu väitel Justiitsministeerium ei valda infot, mis puudutab teabehanget või vastuluurelist tegevust.

EKRE liikme Peeter Ernitsa sõnul sobib viimase kohta hästi selline mõiste nagu “kalastamine” või “teabehange”. “See ongi see pealtkuulamine. Ja loomulikult ei kuulata pealt mitte karjatalitajaid ja seakasvatajaid ja kooliõpetajaid, vaid kuulatakse pealt ajakirjanikke, ettevõtjaid, poliitikuid, nii parlamendi- kui ka valitsuse liikmeid. Ja kui selle n-ö kalastamise käigus või teabehanke käigus saadakse mingisugused laused – ükskõik kuidas seda ka mõista –, ja alles siis minnakse tagantjärgi kohtuniku juurde pealtkuulamisluba hankima.”

Ernits on veendunud, et pealkuulamine käib ja pealt kuulatakse ka poliitikuid. “Tegelikult pole ju vahet kas telefon või nutitelefon, pole vahet, kuidas nimetatakse salaja pealtkuulamist, nuhkimine jääb nuhkimiseks. Ja see on ainult friikide jaoks, kuidas seda nimetatakse ning kes selle eest vastutab. Välisluureamet on kinnitanud, et poliitikute jälgimine käib, “parandades”  hiljem, et see toimuvat Euroopas, mitte Tallinnas, kuid see ei tundu veenev, ja tõenäoliselt toimub jälgimine ka Eestis,” lisas ta.

EKRE saadik Mart Helme ütles fraktsiooni nimel, et sellest arupärimisest keegi tegelikult palju targemaks ei saanud ja ei saanud ka mingit kindlust ega veendumust selles, et massilist jälitustegevust ühel, teisel või kolmandal moel Eestis ei toimetata; ning ei saanud ka selgemaks, kas see massiline jälitustegevus ei puuduta ka poliitikuid ja ei ole mõeldud poliitilise informatsiooni hankimiseks ning poliitika mõjutamiseks. “Minister võib meid veenda selles, et meil on õigusriik, aga me näeme, et seda õigusriiki kuritarvitatakse ja meil on sügavad kahtlused. Neid kahtlusi tänane arupärimine ja sellele antud vastused ei hajuta, sest meil toimib justiits- ja julgeolekuringkondade ringkäendus. Ja see toimub nn liberaalse demokraatia edendamise ja kaitsmise egiidi all.”