Samal ajal kui peaminister Kaja Kallas utsitab teiste riikide juhte ukrainlastele kiiremas korras ja rohkem relvi saatma, on tema valitsuse kaitse-ja siseminister mitme kuu jooksul takistanud viie relva ja tuhande padruni toimetamist Ukrainasse, mida eesti mehed oma sealsetele sõpradele annetasid.
30. märtsil pommitasid venelased Kiievit. USA president Joe Biden lubas samal ajal oma Ukraina ametivennale, et Ühendriigid annavad neile 500 miljoni dollari eest relvi.
Eesti mehed otsustasid ka oma isiklikud relvad ukrainlastele saata. Rääkisid Politsei- ja piirivalveameti ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega ja leppisid kokku, et annavad oma relvad PPA-le, need võetakse seal registrist maha ja antakse kaitseinvesteeringute keskusele mis toimetab need omakorda Kiievi sõpradele.
Andsid relvad ära, aga siis saabus halvaendeline vaikus. Mehed muutusid rahutuks, pommid langesid ja Ukraina sõbrad ootasid.
Viimaks pöördusid minu poole – äkki saaksin aidata.
Võtsin asja kiiresti üles. „Ehk sa saad mehi aidata, et need relvad jõuaksid sinna, kus pommid parasjagu langevad,“ pöördusin Riigikogu suures saali kaitseminister Kalle Laaneti poole. „Kas selline kodanikuinitsiatiiv on üldse sinu meelest aktsepteeritav, et saata vabatahtlikult relvi ja laskemoona Ukraina sõpradele?“
Kaitseminister Laanet kiitis eesti meeste initsiatiivi heaks. See oli esimene kord, kui eraisikud olid otsustanud ukrainlastele oma relvad kinkida.
„Kindlasti on iga initsiatiiv, mis aitab Ukrainal võita Vene Föderatsiooni vägesid, teretulnud,“ vastas ta. Samas aga lisas, et lootus, et relvad sinna, kus neid praegu vajatakse, ka jõuavad, on väike.
„Kui me võtame teisest aspektist, kuidas see õiguslikult peaks toimuma, siis kindlasti on seal piruette ja detaile palju, kuidas need relvad sinna saavad, millistele reeglitele nad peavad vastama ja nii edasi ja nii edasi. Ma tean omast käest, kui keeruline on kõiki neid relvasaadetisi, mida me ka kaitseministeeriumist oleme saatnud Ukrainasse, üle piiri toimetada, et ei satuks ohtu nende viijate elu, ei satuks ohtu need saadetised ja see koorem jõuaks sihtmärgini. See ei ole päris nii lihtne, et viskad püssi õlale ja jalutad siit Ukrainasse. See peab olema koordineeritud.“
Siseminister Kristian Jaanile saatsin kirja: „Tere Kristian. Minu poole pöördus inimene tõsise murega. Meestel on otseside Kiievi Security Service inimestega ja nad lubasid saata neile oma isiklikke relvi ja laskemoona. Relvad ja laskemoona lubas Ukrainasse lähetada kaitseinvesteeringute keskus. Viis relva seisavad alates 30. märtsist Suur-Sõjamäe 32a laos. Kui asjad liiguks, tuleks neile kohe juurde veel relvi.
Karin Lehiste juriidiliste isikute relvalubade osakonnast ütleb, et nad ei tea mida teha.
Mehed on mures, sõda käib, aga nende poolt antud relvad Ukrainasse ei jõua.
Eelnevast tulenevalt: kas saaks kiirendada kaitseinvesteeringute keskusele üle antud tulirelvade üleandmist Eesti riigilt Ukrainale?; illal jõuavad nimetatud viis relva Ukrainasse?“
Sisemister saatis kirja kantsler Tarmo Miilitsale. Ministri nõunik Riho Kangur kustutas igasuguse lootuse:
„Tulirelvade ja laskemoona Eestist EU-välisesse riiki väljaveoks on vajalik strateegilise kauba väljaveo luba, mille väljastab taotlejale välisministeeriumi juures tegutsev strateegilise kauba komisjon. Strateegilise kauba komisjon tegutseb kooskõlas strateegilise kauba seadusega ning arutab ja otsustab rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis sätestatud kauba veo, kaubaga seotud teenuse osutamise ja tehingu tegemise piirangutega seonduvaid küsimusi, arvestades rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatut.
Luba nimetatud relvade väljaveoks Eestist Ukrainasse ei ole taotlenud RKIK ega ka relvade RKIK-ile üleandja. Seega on lahendus hetkel see, et OÜ ise taotleb strateegilise kauba komisjonilt loa väljaveoks.“
Saatsin siseministri vastuse meestele. Mehed olid nördinud. „Üle kuu aja on möödas ja ministrid näitavad üles täielikku ükskõiksust,“ imestasid ukrainlastele oma relvad annetanud mehed: „Kas nad saavad ikka aru, et sõja ajal selline lähenemine ei tööta? Erakorraline aeg nõuab erakorralisi meetmed. Ministrite huvi peaks olema muuta bürokraatia väiksemaks, ehk tegema kõik, et Ukrainat abistada selmet saata vastuse asemel väljavõtteid seadusest. Ja kui tõesti ei saa teha, siis seda ka julgema tunnistada. Meie küsimus oli, kuidas teha nii, et Ukraina saaks tsiviilregistrist kantud relvad kiiremini kätte. Või ootate järgmist nutvat naist Riigikogu kõnepulti?“
Mehed vihastasid, lõid käega ning leidsid võimaluse läbi Läti seitse relva koos laskemoonaga Ukrainasse saata.
Viis relva ja tuhat padrunit mida nad märtsikuus olid PPA-le üle andnud seisavad seevastu jätkuvalt Tallinna ühes relvalaos.
Nende meeste jaoks on naeruväärne, kuidas peaminister Kaja Kallas esitleb end Ukraina suurima aitajana ja utsitab teiste riikide juhte ukrainlastele kiiremas korras ja rohkem relvi saatma, samal ajal aga tema ministrid nina nokivad ja hoiavad Eesti meeste relvi, mida nood Ukrainale kinkisid, kinni.
Muidugi võib öelda, et milleks võimelda mingi viie relva ja tuhande padruni pärast. Need ju sõja käiku niikuinii ei muuda, kuid sellise suhtumisega kaugele ei jõua.
Peeter Ernits
Riigikogu liige (EKRE)