29.01.2020
Eesti inimestel jääb rohkem raha enda tarvis. Pilt on illustratiivne.
TÜ Orientalistikakeskuse vanemteadur ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut juhataja Peeter Espak vaatleb oma ERR-is avaldatud arvamusloos kliimaaktivistide tegevust, võrreldes seda religiooni ja mütoloogiaga, samuti soovitab ta Eestil kliimavõitlusest kasu lõigata.
Peeter Espak tõdeb, et kliimausku inimesed on dogmaatilised ja nende arvates on patt juba see, kui keegi kahtleb maailmalõpuni ulatuvas kliimarikutuses. “Kliimapopulism ja -fanatism on aga jõudnud nüüdseks ka mitmete riikide ja eriti Euroopa Liidu juhtorganitesse. See toob tulevikus tõenäoliselt kaasa mitmeid ebaratsionaalseid regulatsioone ja nõudmisi, mida oleme sunnitud täitma ka meie,” tõdeb ta.
Teadur vahendab professor Jordan Petersoni vastust mureliku tudengi küsimusele Cambridge’is – kas tekkinud kliimakriis võiks tulevikus inimkonda ühendada, nii parem- kui ka vasakpoolseid panna koos ühise eesmärgi nimel tegutsema: “Ei! Seda ei juhtu kunagi.”
Asi on nimelt selles, et kui ka kõige hullemad stsenaariumid peaks teostuma, pole mitte kellelgil isegi aimu sellest, mida peaks tegelikult ette võtma. Ka ÜRO paarsada eesmärki ei ole Espaki sõnutsi mitte plaan, vaid soovinimekiri. Unistustel, soovidel ja lootusel, et inimliik muudab oma loomulikke majandus- ja elamismudeleid, ei ole isegi kõige väiksemat reaalset võimalust või tõenäosust päris elus teostuda, seda isegi globaalse diktatuuri korral.
Lahenduseks peetakse üle kogu maailma vaesuse vähendamist, sest kui inimeste üldine elatustase tõuseb, hakatakse ka hoolima oma keskkonnast, seega tuleks võimalikult kiirelt viia vähemarenenud ühiskonnad ja riigid vaesusest välja. Sellega kaasneks küll lühiajaliselt tarbimise suurenemine, aga järgnevalt ka topelt hoolimine oma keskkonnast.
Kokkuvõtteks ütleb Peeter Espak, et õigus on ilmselt neil teadlastel, kes kes väidavad, et kliimasoojenemisel on tugevad inimtekkelised põhjused, kuid ennustatavad katastroofid kuni maailmalõpuni välja ei põhine ühelgi teaduslikul arutelul või tõestusel ning on suuresti väljamõeldised.
Kliimasoojenemise tulemusena kannatavad suure tõenäosusega teatud kogukonnad ja teatud piirkonnad, kuid nende abistamine rahvusvahelise kogukonna poolt peaks olema täiesti realistlik samm moel, et keegi teiste tegemiste pärast ei kaotaks.
Loe pikemalt ERR-ist