17.02.2023
Eesti ei ole sõjaks päris valmis ja suur roll selles on Reformierakonnal, kelle jaoks on aega küll. Pilt on illustratiivne.
Ühiskonnateadlane Peeter Espak kommenteerib sotsiaalmeedias uudist “Kaitseväe juhataja ironiseeris lahtise tekstiga Martin Helme väidete üle” kui suurt üle võlli laskmist.
“Fakt 1: Ukrainale mistahes relvaabi andmine on moraalselt õige, sest Ukraina sõda on selgelt ka meie sõda; kuidas iganes seda keegi ei tõlgenda vaimses või füüsilises plaanis. Relvad peavad olema seal, kus neist on kõige enam kasu.
Fakt 2: Eestil on relvastuses tühik, mille likvideerimiseks ei ole esitatud kava või ei ole selgitatud, kust ja millal saabuvad võimekuse taastamiseks või õigemini piisavaks tekitamiseks uued relvad. Hetkel nimetatud saabuvad alles mõne aasta jooksul kuni 2026 ja ka siis ei kompenseerita tekkinud või siis olemasolevat võimelünka. Üks suurtükiväepataljon on hetkel, juurde tulemas esitatud andmete kohaselt ei ole piisavalt. Ehk esitatagu selge ajakava, milline liitlane meid seniks katab või millal tulevad relvad “kohe”.
Fakt 3: Teemat peaks kommenteerima minister Pevkur poliitilisest plaanist. Sõjaväe politiseerimine pole maailmaajaloos toonud veel mitte kordagi mitte kuskil head tulemust. Vaidlus peaks käima parteide vahel.
Ning lõpetuseks – teema on muutunud piinlikuks. Ärevatel aegadel pole vaja ei parteidelt ega sõjaväelastelt mitte mingit ironiseerimist, kellegi otsest mahategemist ega paanikatekitust. Ei EKRElt, Reformilt – ega kaitseväe enda poolt. Kuskil on rollid läinud vahetusse ning avalikkusele esitatav teater ei ole enam ilus vaadata. Mulle ei meeldi hetkel mitte ükski osapool, sest kõik mu meelest ajavad ühe või teise nurga alt pada – kuigi tegelikult olekski parim lahendus tõde.”