26.07.2019
Keit Pentus-Rosimannus
Umbes nii kõlab reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse ahastav familiaarne palve Delfis, mida võiks kahel käel toetada, kui tegu oleks kooselulise taustaga – paraku on sel pöördumisel poliitiline sisu.
Pentus-Rosimannuse demagoogilisi viiteid selle kohta, mida EKRE valesti tegevat, pole mõtet üles lugeda, sest midagi uut selles pole – liitlassuhete lõhkumine, kliimamuutuste eitamine, Marine Le Peni vastuvõtmine, euroliidu lippude väljaviskamine, EL-i võrdlemine NSVL-iga ja nii edasi. Enamik neist asjust on juba toimunud ja maailm meie ümber pole kokku kukkunud.
Oravaparteilane paneb oma meeleheite viimasesse lõiku: “Jüri – kui Sa päriselt oled nüüd aru saanud, kuhu algne “küll EKRE muutub euroopameelseks ja muudab oma retoorikat”-enesepettus välja viib, siis lahendust Sa ju tead. /…/ Järjest sagedasemad vabandused ei aita. Saada see valitsus laiali, et asemele saaks tulla tugev ja euroopameelne.””
Ja ongi käes: “Tule, Jüri, ja tee meiega üks õige euromeelne valitsus!” See aga kõlab juba hädakisana, sest Reformierakond kaugeneb iga päevaga üha enam võimust, toiduahel laguneb ja paanika matab hinge, sundides familiaarsetele karjatustele.
Riigikogu seinte vahel võib ju “Hea Jüri!” või “Hea Keit!” hästi kõlada, kuid meediale rääkides sellised familiaarsused ei sobi. See kõlab lisaks umbes nii, et ekrelased pole ju sinu sõbrad, hoopis meie oleme, kuidas sa siis ei näe! Aga hea Keit, Keskerakond ei valinud teisi partnereid uisapäi, vaid seetõttu, et oravad ei tundunud nii sobivad, kui praegused partnerid.
Pentus-Rosimannus eksib ka sellega, nagu vabandaks peaminister kogu aeg – neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil vastas ta ajakirjaniku küsimusele EKRE retoorikast küll asjalikult ja ega esitanud oodatud hukkamõistu. Viimasel ajal on märgata hoopiski koostöö sujuvust ja seda, et ükski koalitsiooni osapooltest ei lähe kaasa hüsteeriaga, mida algatakse teadlikult iga EKRE poliitikute ütluse peale.
Eesti Ekspress tegi lisaks ka veel sellise sammu, et kui pressikonverentsil esitati peaministrile küsimusi mõne ministri haldusala kohta ja Jüri Ratas suunas selle ümber, siis kirjutati EE-s: näete, peaminister ei tea, mis tema valitsuses toimub! Kui välisminister midagi teeb, siis peab ikka olema ka tema selgitamas – aga ajakirjanik ootas hukkamõistu Reinsalule ilma tema juuresviibimiseta.
Reformierakonnas peab ikka hüsteeriline paanika valitsema, kui peaministri poole juba lausa paatoslikult pöördutakse, kuigi neil endil midagi pakkuda pole. Pigem kõlab see nagu üks eesti keelde tõlgitud vene lorilaul: “Oo, Marusja, võta Vasja, mine talle mehele, meie Vasjal on garmoška, mängib ainult sinule!”