20.09.2019
Piketeerija Susanna alaline elukoht tundubki olevat Stenbocki maja ees. See pilt on tehtud 8. augustil, kui valitsusel täitus 100 päeva.
Eesti tänavapoliitikas on näha huvitavat seaduspära – valitsusvastastel pikettidel on kogu aeg ühed ja samad inimesed, kuigi erinevas garneeringus.
Paljud inimesed on juhtinud Uute Uudiste tähelepanu sellele, et korduvalt poliitprojekti “Jah vabadusele, ei valedele” miitingutel näha olnud transsooline Susanna seisis nii Hirvepargi parteikoosolekul kui ka sellenädalasel päästjate piketil Stenbocki maja ees, kus ta kandis plakatit “Hea töö nõuab õiglast tasu!” Samal piketil osales plakatiga ka näiteks Reformierakonna noortekogu välissekretär Gaspar Shabad. Sellised “päästjad” siis… Ja neid inimesi, keda näeb mistahes kohas, kus valitsust sõimatakse, on veelgi.
Muidugi võib iga Eesti kodanik ühineda mistahes piketiga, et näidata toetust või vastuseisu mõnele nähtusele, protsessile või inimgrupile. Kiiva kisub asi siis, kui piketeerimine muutub elukutseks, väljas käiakse mistahes kogunemisel ja seda saadab viha kõige vastu, mida teeb vihkamisobjekt. Susanna ja Gaspari puhul on selleks valitsuse vihkamine.
Selliste pikettidega tahetakse luua muljet, nagu oleks ühiskonnas midagi hullu lahti, sest protestid aina käivad. Välismaal ei pruugita märgatagi, et identiteet on kõigil piketeerijatel üks, aga aadress sõltuvalt vajadusest erinev: Eesti 200, “Jah vabadusele, ei valedele”, Kõigi Eesti, feministeerium, inimõiguste keskus, LGBT…
Sallivuslaste viimane sabat Hirvepargis näitas, et pink on neil väga lühike, sestap peabki piketilt jooksma parteikoosolekule ja sealt miitingule, et aga viha välja valada saaks. Et rohkem rahvast kokku saada, on vaja tasuta kontserti…