Jaanuaris Euroopas alanud põllumeeste protestilaine on jõudnud veebruari alguseks ka Leetu ja Lätti. Eesti põllumehed on seni veel meile omaselt kannatlikud, kuid mõnedki neist on oma traktori juba valmis seadnud.
Prantsusmaal blokeerisid meeleavaldajad traktoritega suuremaid maanteid ning käisid ka riigiametite väravate ette sõnnikut laotamas. Belgias koguneti Euroopa Parlamendi ette. Proteste tehti ka Hollandis ja Poolas. Kuigi tänaseks on blokaad osadelt maanteedelt kõrvaldatud, on protestilaine laienenud mujale.
Ka Leedu ja Läti põllumehed alustasid mitmes linnas proteste ning esitasid oma nõudmised valitsusele.
Põllumehed loodavad protestidega juhtida tähelepanu põllumajandussektoris valitsevatele probleemidele.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles “Välisilmas”, et streigid on alanud mingite konkreetsete otsuste ajel ja ehkki need erinevad muutused mõjutavad ka meie põllumehi, siis ta ei näe põhjust, et meil peaks millegi vastu protestima. Tundub aga, et põllumehed päris nii ei arva.
Põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimehe Andres Oopkaup ütles Maalehele, et kuna eestlased on rahuliku loomuga inimtüüp. siis protesti hetkel veel plaanis ei ole. „See ei tähenda muidugi seda, et meil neid probleeme ei ole. Põhjust protestimiseks oleks, aga hetkel oleme planeerinud pigem regionaalministriga kokku saada ja teha omapoolsed ettepanekud. Seega läheneme esialgu rahulikumalt kui mujal Euroopas.”
Eesti põllumajandusorganisatsioonide Brüsseli esinduse juht Ene Kärner lisas väljaandele, et siin peetakse meeleavalduse korraldamist pigem viimaseks piisaks karikas ning seda kuigi kergekäeliselt ei korraldata.