09.03.2021
Üks kontingent Eestis tähistab kõiki pühi nelkidega.
“Sain eile välismaalt sümpaatselt kaasmaalaselt kirja, mis algas sõnadega: „Jälk, jälk, jälk.” Ei ole vast vaja palju mõelda, et näha, kuhu ma tüürin. Räägin jälgist punapühast, mida mingi kontingent siiani kaheksandal märtsil tähistab. Pühast, millest hoovab tiblade ja vantide (nota bene, mitte ilmtingimata venelaste!) partjankade pahnotti ning mille üle valvab seltsimees Brežnev Puhmaskulmu imal ilalõug. Jälk, jälk, jälk. Palun juhtige mind poliitilise partei manu, mis seda päeva ei tähista. Või polegi meil enam sellist?
On juhtunud, et keegi on mulle nn sõbrapäeval lilleõie pihku torganud. Ma arvan, et Eesti kultuuriruumis ei peaks sõbrapäeva üldse tähistama. Samas pole Püha Valentinus mulle midagi halba teinud. Tean, et vaeseke hukati. Silmad teevad väikese resigneerunud volksatuse ning võtan lilleõie vastu. Naistepäeval ma aga lilli vastu ei võta. Mulle on üritatud sel päeval lilli pakkuda.
Minu kategoorilise keeldumise pärast on olnud ebamugavaid olukordi. Minu sarkastiline vastus on alati väga lihtne: „Võtan lilled vastu, kui tohin sind omakorda Adolf Hitleri sünnipäeva puhul õnnitleda.” Õnneks pole keegi öelnud: „Sobib!” Miks õnneks? Sest millal see va Aadu-onkelvonkel sündiski? Ma täpset kuupäeva nii lambist ei mäleta. Tean, et kevadel, sest Berliini lahingu filmides on tal sünna, kui muhedalt väljenduda. Igatahes ei soovi ma õnnitlusi ei naistepäeva ega Hitleri sünnipäeva puhul. Ma selliseid „tähtpäevi” ei tähista.
Naistepäeva puhul on küll üks pisike erand. Lääne-Euroopas on naisi, kes teevad väljaspool kodu rasket ja tihti mitte just hästi tasustatud tööd. Sellistel naistel on kombeks üksteisele selle päeva puhul paar sooja sõna öelda, Näiteks ütleb üks öövalveid tegev haiglaõde teisele: „Soovin Sulle ilusat töötava naise püha!” Teine tänab ja soovib teisele sedasama. Mingeid lilli otse loomulikult pole. Mehi ka pole, sest see pole töötavate meeste püha. Nemad asjasse ei puutu. Kodused naised ja rikkad naised ka ei puutu. Nemad on kindlasti toredad ja head inimesed, aga kõik ei pea kuuluma kõikjale ning olema kõikidega sõbrad. Väljaspool kodu rasket tööd tegevad naised on oma olemuselt nagu Eesti tudengikorporatsioon. Selline, kuhu tohivad kuuluda ainult eesti soost mehed, kelle nägu ei hakka valimiskomisjonile vastu. Teised inimesed pole ilmtingimata pahad. Nad kuuluvad lihtsalt kokku omasugustega, mitte teistsugustega.
Lääne-Euroopa töötavate naiste seas võtan loomulikult alati õnnitluse vastu (kuigi õudusunenägudes siiani kumav seltsimees Brežnev Puhmaskulm ei laseks mul ise õnnitlust algatada) ning vastan sõbralikult: „Aitäh! Sulle ka.” Mäletan väga hästi, kuidas sain sellise õnnitluse ja kuidas sellele ka sõbralikult vastasin. Eestis oleks see mõeldamatu, sest kaheksas märts pole siin töötavate naiste teema, vaid Frankensteini pruudi koerapulm. Pruut on plekkhammastega ning talle tassitakse punast maltsa. Pronkspuuslik on ta peigmees.
Eestis toimuv tiblalik (järjekordselt nota bene, mitte venelaslik!) naistepäeva tähistamine on tõsiselt vastik. Ebaesteetiline ja oksemaitset tekitav vandipralle ja kirsakeerutus. Brežnevi ja Honeckeri iminapp-musi. Kindlasti ka suur lõhe kahe kapitaalselt erineva mentaliteedi vahel, sest pole vist saladus, et kahjuks on ka päris palju eestlasi, kes seda päeva mingil kummalisel põhjusel tähistavad. Kas tõesti tähistati nende suguvõsas kaheksandat märtsi juba enne Teist maailmasõda? Ei usu. Miks nad nüüd seda päeva tähistavad? Nad on vist unustanud, kuhu selle jälkuse tähistamine välja viis. Täna süüdatakse Tallinnas hukkunute auks küünlad.
Kui natuke lõõpida, siis võite mulle tuua lilli Adolf Hitleri, Jossif Stalini, Mao Zedongi, Pol Poti ja paljude teiste „meie koduplaneedi inimeste” sünnipäevadel. Nende isikute lemmikloomade sünnipäevadel võite ka tuua. Pean aga ülioluliseks, et te ei teaks, et toote mulle lilli just nende isikute ja nende lemmikloomade sünnipäevadel. Teie ja minu jaoks peavad need türannisünnad ja hamstrisünnad olema tavalised päevad! Minu jaoks on lillepäevad kõik päevad peale kaheksanda märtsi. Ja olgu neetud see türann ja tema hamster, kes söandavad kaheksandal märtsil ilmale tulla!
Minu muudab lilleõis kaheksandal märtsil väga kurjaks nõiaks. Selliseks, kes on valmis kohe kaksiratsi luuale kargama ning luual Nõukogude Liidu õhuväe vastu õhulahingusse astuma. Õnneks pole ma üksi. Minu kõrval luudadel on ka teisi nõidu-kamraaditare. Õnnitleme kiire luuanõksatusega üksteist töötava naise püha puhul ning läheme ja teeme pohmellis punanõiad tšistaks.
Põlege põrgus, seltsinõiad! Eesti Vabariigi pealinna te pommitama ei tule. Eestlasi te ei tapa. Teie lennumasinatele annavad valu meie luuavarred. Soolatüükad meie ninadel moodustavad täiusliku rindejoone. Surm saabub teieni mummuliste rättide ja lilleliste kitlite tuhinal.
Põlgusega
Eesti nõidade eskadrill
Baabajagaade itk, hala ja pill
Välismaal elab eestlasi. Mõned neist soovivad Eestisse tagasi tulla. Äkki laseks neil tagasi tulla Eestisse ja mitte Vandistani? Lihtsalt selline radikaalne uitmõte.
Piret Kivi
09.03.2021 Anno Domini
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.