28.09.2020
Selle värava kaudu on Reformierakonna valitsedes lahkunud tuhanded eestlased. Pilt on illustratiivne.
Eesti rahvastikuga on midagi kapitaalselt viltu. Sellele juhib pidevalt tähelepanu kolonel Toomepuu, viimati nt Uute Uudiste arvamusartiklis „Jüri Toomepuu: eestlaste elujõud, kas püsiv või hajuv?“
Eesti Vabariigi rahvastiku kohta saab infot Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuurist (uuemas maakeeles tuntud ka kui CIA) ja Eesti Vabariigi statistikutelt. Lisan etteruttavalt, et Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi info omavahel ei kattu.
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html
https://www.stat.ee/et/otsing?search=RAHVAARV&type=All
1 328 976 miinus 1 228 624 võrdub 100 352.
Kas ma usun Luure Keskagentuuri või Eesti Vabariigi statistikaametit?
Küsimus on raskete killast ning sellele saab vast ainult siis vastata, kui mõelda andmete esitajate kavatsustele. Kus on kavatsus anda pigem infot ja kus on kavatsus teha lisaks ka midagi muud? Nt eestlasi maha rahustada.
Enne Põhjasõda oli Rootsi Kuningriigis üks väga suur riigisaladus. Elanike arv. Seda infot varjati selleks, et rahvast enne sõda mitte masendada. Rahvas, kes oleks teadnud tõtt, oleks end tundnud venelaste vastu algusest peale lootusetus olukorras. Sõja, nagu me kahjuks väga hästi teame, Rootsi muidugi kaotas, aga võib eeldada, et tänu info varjamisele oli rootslaste seas rohkem optimismi, kui seda oleks olnud ilma info varjamiseta.
Usun seega pigem Luure Keskagentuuri ning küsin Eesti Vabariigilt väga selge ja väga lihtsa küsimuse: „Kus on üle saja tuhande inimese? Kuhu te nad panite?“
Kolonel Toomepuust on tänases Eestis tehtud persona non grata, kes tekitab Tartu Ülikoolis piinlikkust. Näiteks mäletan loengut, kus räägiti Korea ja Vietnami sõjast. Ma ei saa siinkohal täie kindlusega väita, et kommarite vaatenurgast, aga ütlen, et pigem kommarite vaatenurgast. Õppejõududel on kombeks panna segast ning kui neilt küsida täpsustavaid küsimusi, siis vastavad nad täpsustavatele küsimustele samuti võimalikult segaselt.
Väidan aga täie kindlusega, et sellistest loengutest jääb võhikul kindlasti mulje, et kolonel Toomepuu ja tema võitluskaaslased USA armees olid Koreas ja Vietnamis sellised kurjemapoolsed tegelased. Näiteks meietakse või poolmeietatakse pigem kommaritega või lastakse kommaritel olla ajalookäsitluse peategelased. Jane Fonda noogutaks muidugi mõistvalt, aga minu jaoks oli selline käsitlus ebameeldiv ning ma hõikasin rõõmsalt: „Meie osalesime ka. Kolonel Toomepuu oli kohal!“ Pöörasin nõnda sõna „meie“ vastupidiseks.
Kolonel Toomepuu nimi Tartu Ülikoolis positiivseid emotsioone ei tekita. Enamasti jäetakse eestlastest Korea ja Vietnami sõjas üldse rääkimata. Kui minu kommentaare ei oleks, siis ei teaks nende olemasolust varsti mitte keegi. Kolonel Toomepuu on määratud unustusse ning kui mina juhtun tema nime mainima, „sest ma olen kuri ja paha“, siis muigavad mitmedki targad inimesed ükskõikse üleolevusega ning kaevuvad oma loenguaegsesse kassivideosse, e-poodi või lõustakausta tšätti. Jane Fonda noogutaks veelgi mõistvamalt. Ma ei tea, kuhu Jane ise kaevuks, kuid Eesti akadeemilises õhkkonnas tunneks ta end kahtlemata koduselt. Tema loengud Vietnami sõja kohta pandaks kohe õppekavasse ning neid reklaamitaks kõikides listides vähemalt kümme korda.
„Meeldetuletus: Täna peab loengu Vietnami sõja kohta Jane Fonda. Kõik on oodatud. Soodushinnaga on võimalik kaasa osta loengupidaja aeroobikaõpik.“ Selline asi mind ei üllataks. Üldse ei üllataks.
Aga mis siis saaks, kui Jüri Toomepuu tahaks ülikoolis Vietnami sõja kohta loengut pidada? Kas lubataks? Kui lubataks, siis kas reklaamitaks? Aeroobikas me vast targemaks ei saaks, aga kolonelihärra võiks meile ju loengu lõpus tervisliku eluviisi kohta paar näpunäidet poetada.
Ma kirjutasin Luure Keskagentuurile, et küsida, miks nende kodulehel on Eesti rahvaarv see, mis ta on. Mulle ei vastatud. Kahju. Käisin kunagi ühe korealase loengul, kes uuris ühte terroriakti. Talle Luure Keskagentuur vastas. Muidugi, selles vastuses oli väga vähe nähtavaid sõnu. Enamik lausetest mustasid nagu kartulivaod. Mõtlesin ka kirjutada meie statistikutele, et küsida, kust nad oma andmed said. Aga ma ei taha väga suhelda inimestega, kes räägivad pidevalt vöödilisi dinosauruseid täpilisteks ning draakoneid vihmaussideks.
Siiski… kui keegi tähtis isik juhtub mu teksti nägema ning suudab end väljendada võimalikult selgelt, siis küsiksin ta käest ühe lihtsa küsimuse, sest üritama peab: „Miks elab Luure Keskagentuuri arvates Eestis 100 352 inimest vähem, kui meile väidab Eesti Vabariik?“ Tänan juba ette vastuse eest.
Tegelikult huvitab mind ka eestlaste arv, aga pärast tänast Isamaa nn. „Parempoolsete“ hülgemöla (ja ma ei vabanda selle sõna kasutamise eest), kus Siim Kiisler arvas, et inimene, kes ise tahab, võib olla eestlane, ei hakka ma oma küsimust isegi mitte kokku panema. Sellel puuduks meile ühine tähendus. Minu jaoks on eestlased eesti soost vanemate lapsed, kelle emakeel on eesti keel. Siim Kiisleri jaoks on potentsiaalsed eestlased kõik liigi homo sapiens esindajad.
Olukord on õite ‘ull. Kutsun üles kõiki konservatiive liituma sotsidega ning asutama seal parteisisese liikumise Vasakpoolsed. Vasakpoolsete põhikiri võiks olla “lõika ja kleebi” EKRE omast. Sest kui aus mäng enam ei sobi ja sõnad enam midagi ei tähenda, siis mingem juba lõpuni.
27.09.2020 Anno Domini
Piret Kivi