Piret Kivi: koduproua Kersti ja temale tundmatu süütuse presumptsioon

“Elas kord uduses Albionis õrn ja habras kuninganna. Kuninganna nimi oli Liisa-Betti. Ühel päeval tormas Toonelast kuninganna juurde oranž ja karvane lohemadu. Lohemadu oli verine ning tema nimi oli Toonald. Toonela Toonald. Donald de Donela.

Vat selline muinasjutt hakkas mul kõrvus kõlama, kui lugesin uudiseid endise Ameerika Ühendriikide presidendi riigivisiidi kohta Ühendkuningriiki. Järsku oli kõikjal lademetes ahastuses libaliberaale, kes muretsesid kuninganna tervise ja heaolu pärast. Kohtumine Donald Trumpiga mõjuvat ju väga halvasti.

Õnneks oli ka neid, kes esiteks mainisid ära, et Donald Trump ei ole verine lohemadu, ning teiseks andsid nimekirja „veristest lohemadudest”, kellega kuninganna on juba ametlikult kohtunud ja isegi koos õhtust söönud. Ceaușescut mäletate? Kuninganna kohtus temaga. Ceaușescu sai hiljem Rumeenias kõrgeima karistusmäära ja hukati.

Kuninganna on kohtunud väga paljude väga ebameeldivate isikutega, sest see on tema töö. Veriste lohemadudega ei kohtu värelev vanadaam Elizabeth. Nendega kohtub kuninganna. Kuninganna seisab lohemadude ees pea püsti. Kuninganna lohemadusid ei karda. Lohemaod rivistuvad kuninganna ette ning langetavad vajadusel koonu.

Seega oli meie presidendi kreeps seoses Marti Kuusikuga mulle kui poliitikahuvilisele veider. Esiteks muidugi süütuse presumptsioon, mis peaks vähemalt teoreetiliselt Eesti Vabariigis kehtima. In dubio pro reo (Kahtluse korral kurjami kasuks). Teiseks ei täitnud ametikohustusi keegi koduproua Kersti, vaid Eesti Vabariigi president.

Eesti Vabariigi president on isik, kes peab vajaduse korral istuma sama laua taha riigijuhtidega, kellest mõned võivad olla massimõrvarid, piinajad või niisama nalja pärast vägistajad. Kõige jubedam: mõned riigijuhid ei loe isegi romaane ning ei suuda näha paralleele minevikuga! Ei, sellised kohutavad isikud ei pea ühelegi väärikale riigijuhile meeldima, kuid töökoht kohustab. Kui on vaja küpsiseid krõbistada kirjaoskamatu koletisega, siis võtab tõeline riigijuht end kokku ning haarab kandikult isegi teise küpsise.

Muidugi polnud tegelikult meie presidendi šokk eriti usutav. Ta palkas ju oma teatrietendust lavastama teadagi kelle. Inimene, keda tõepoolest häirib naiste peksmine, seda kindlasti teinud ei oleks. Eeldan, et tegelikult hävitati Marti Kuusik e-valimiste tõttu. „E-valimised on turvalised!” pröökavad oravad ja IT-spetsialistid ning oravad, kes on IT-spetsialistid. Mina vastan: „Pole ju tegelikult oluline, kas on turvalised või mitte. Tähtis on ainult üks asi: kodanike arvamus. Kui e-valimised on turvalised, aga kodanikes idaneb kasvõi pisim kahtluseiva, siis tuleb e-valimised otsemaid ära lõpetada. Kui Eesti oleks päriselt demokraatlik riik, siis e-valimisi siin ei toimuks. Punkt.”

Mina olen natuke ebausklik. Arvan, et inimesed ei näe samasugused välja kogemata. Juba pikemat aega on mind painanud Eesti Vabariigi presidendi suur sarnasus ühe väga kuulsa isikuga ajalooraamatu lehtedelt. Kirjutasin isegi selle kohta Uutele Uudistele mõtiskluse, aga ei saatnud seda ära, sest ootasin, et keegi teine näeks, mida näen mina. Kellest ma räägin? Kas te tõesti ei tea? Noh, heitke siis kiire pilk Surma Ingli ehk Louis Antoine de Saint-Just’i pildile (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/75/Saint-Just-French_anon-MBA_Lyon_1955-2-IMG_0450.jpg vaadatud 28.05.2021). Minu meelest on sarnasus Eesti Vabariigi presidendiga hämmastav. Saint-Just’il on lihtsalt ilusam soeng. Ajastu kohustas.

Meenub, et ühes Stalini ajal välja antud raamatus kirjeldati Saint-Just’i kui kangelast. Kas ta oli seda ka tegelikult? Vastus on eitav. Saint-Just saatis väga palju inimesi giljotiini alla ning lõpetas giljotiini all ka ise. Ta oli hukkamise ajal 26 aastat vana. Tänapäeva Õhtumaal praktiliselt alaealine jõmpsikas. Räägitakse, et kui Saint-Just arreteeriti, siis polnud tal ID-kaarti kaasas (võib-olla sellepärast, et tol ajal polnudki tänapäevaseid ID-kaarte?). Saint-Just näitas ID-kaardi asemel 1793. aasta konstitutsiooni koopiat ja ütles: „Mina tegin selle.” Sellest moraal: kui te pole ühtegi konstitutsiooni kokku kribanud, siis hoidke alati ID-kaart man! Arreteerimisel kulub marjaks ära.

Mis juhtuks, kui meie presidendi aknast lendaks öösel sisse Saint-Just’i kummitus? Eeldan, et Kersti ja Louis Antoine istuksid maha ning juttu vabadusest, võrdsusest ja vendlusest jätkuks koidikuni. Kahjuks teavad ajaloohuvilised liigagi hästi, kuhu sellised jutud tegelikult välja viivad.

Mul on kodus suur pudel ehtsat kölni vett. See on tegelikult kartuuslaste aqua mirabilis ehk maakeeli imepärane vesi. Imelise veega on väga kasulik ennast piserdada. Teen seda tihti oma mõtisklusi kirjutades. Ka praegust mõtisklust kirjutades. Meel läheb helgemaks ja tuju paremaks. Pudelil on tähtis infokild, mida mõistaksid sügavamal tasandil nii Surma Ingel kui ka EV president: 4711. Mida see 4711 tähendab? Kohe seletan. Prantsuse revolutsioonilised väed vallutasid 1794. aastal Kölni. Mida teeb revolutsionäär peale tapmise? Saadanas asub nummerdama. Maja, kus valmistati ehtsat kölni vett, nummerdatigi nagu kord ja kohus ära.

29.05.2021 Anno Domini

Piret Kivi

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.

26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.

29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.

30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.

31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.

34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.

35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.

38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.

40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.