07.03.2021
Vaktsiinid
“Ma olen harva milleski täiesti neutraalsel positsioonil. Vähemalt olulistes asjades. Kui neutraalsus on mõnes olulises asjas olemas, siis võiks seda kommenteerida. Teema on kuum ning tekitab paljude jaoks kirgi. Minu jaoks mitte. Kirgi tekitavad ainult inimesed, kes minusuguseid ründavad.
Teema on kaitsepookimine koroona vastu.
Ma ei ole vaktsiinivastane. Tean, et maailmas on riike, kuhu minemiseks on alati pidanud end klassikaliste haiguste, à la kollapalavik, malaaria ja muud „toredused”, vastu vaktsineerima. Mõnikord on vaktsineerimine rangelt soovituslik, mõnikord lausa kohustuslik (https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/kollapalavik vaadatud 07.03.2021). Mul poleks sellistel juhtudel vähimaidki vastuväiteid. Oleksin kohe vaktsineerimas.
Hämaramas alas on vaktsineerimine gripi vastu. Saan aru, et grippe on palju ning pole sugugi kindel, et vaktsineerimine toimub alati õige gripi vastu. Mind ahistab onu Lembit, aga mina blokeerin ära onu Manivaldi telefoninumbri. Natuke tobe. Pealekauba ahistab onu Lembit leebelt. Kuum tee ja mesi rahustavad ta tavaliselt maha. Ometigi, kui töötaksin vanade ja nõrkade inimestega, siis oleksin valmis iga kell gripivaktsiiniga onu Manivaldile äigama. Solidaarsusest. Suurema hüve nimel. Olgu siis onu Manivaldi hukkamine püha rituaal või midagi sellist. Gripivaktsiin on minu meelest mõttetu, aga nojah… mingites olukordades olen selle vaktsiiniga nõus, sest elu on üldse suures osas mõttetu. Puhka rahus, onu Manivald! Ma lähen ja segan onu Lembitule Coldrexi mikstuuri valmis. Ta joob seda pika hambaga.
Koroonavaktsiin on aga natuke teine ooper. Asi on väga uus. Olen vestelnud inimestega, kes on juba vaktsineeritud; inimestega, kes veel ei ole, aga sooviksid saada vaktsineeritud; inimestega, kes veel ei ole, aga sooviksid saada vaktsineeritud mõne kindla vaktsiiniga (mõned kardavad vaktsiinist haigeks jääda, mõned kardavad geenimutatsioone, mõned ei taha abordijäänustest tehtud vaktsiini jne); inimestega, kes on äraootaval seisukohal; inimestega, kes ei soovi saada vaktsineeritud. Minu suhtumine neisse KÕIGISSE on heatahtlik. Vaktsiin on vaba.
Neutraalse suhtumisega inimesed ei soovi tavapärast olukorda muuta. Seega olen ise praegu grupis „ei soovi vaktsiini”, kuid võin liikuda gruppi „äraootav”. Samas olen sügavalt teadlik, et suurt vahet pole, mis grupis ma olen, sest vaktsiini niikuinii ei ole. Praegune tõmblemine meenutab kutset fugu-restorani. Kutse vastuvõtjad saavad nendelt, kellele kerakala ei maitse või kes kardavad seda süüa, ning vastupidi. Keegi ei näe, et põle siin Maarjamaa lihtrahva sööklates ühtegi kerakala.
Tööl saadeti mulle pakkumine panna ennast vaktsineerimise ootenimekirja. Ma ei pannud, sest mingit infot vaktsiini nime kohta ei antud. Ma ei kavatse lasta end vaktsineerida mingi suvalise vaktsiiniga, mis saabub siia saja aasta pärast. Kui saabub. Sooviksin igal juhul välistada uuemat laadi vaktsiinid (geenidega mängimine mulle ei meeldi) ning võimaluse korral ka mõrvatud inimestest tehtud vaktsiinid. Ma olen abordivastane ning tunduks kuidagi silmakirjalik ja kuri, kui minusse süstitaks järsku laibaosi. Kuigi muidugi, oma elu päästmise nimel peab mõnikord tapma.
Teised tehku, mida nemad tahavad. Mina kiidan kõik heaks. Kui aga keegi tuleb mind minu valiku pärast (mis ei ole sugugi lõplik!) ahistama või kiusama ning mind lamemaalaseks ja mõrvariks sõimama, siis on meie vestlus kohe läbi.
Koroonavaktsiini maailmas olen ma klassikaline liberaal. Kes tahab, vaktsineerigu. Kes tahab, oodaku ja mõelgu. Kes tahab, ärgu vaktsineerigu. Kõik valikud on head. Me oleme täiskasvanud ning suudame oma vaba valiku teha ilma sõimu ja mõnitusteta.
Elagu vaba valik!”
Piret Kivi
07.03.2021 Anno Domini
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.