28.01.2021
President Kaljulaidi kõned on tulvil pooltõdesid ja valesid.
“Rasketel päevadel toetagu meid kõiki seltsimees Brežnevi südamlikud sõnad (https://www.youtube.com/watch?v=E66oM2iAMwM vaadatud 27.01.2021). Kahjuks ei too ma teieni labast paroodiat, vaid täiesti ehtsa Brežnevi kõne. Just seetõttu tekitab minus närivat kadedust kaunis naisterahvas, kes kohendab Brežnevi puhmaskulme. Milline auväärne ülesanne! Puhmakulmusugejatar! Inimesed, ta oli päriselt olemas, sest ilma temata oleks Brežnevil näos olnud kaks saapaharja või vohanud metsik džungel.
Soojendagu seltsimees Brežnevi kõne meid päikesekiirte all ning juhtigu valgusele lähemale. Ajaloosõpradel tuleb hästi natukene ära unustada, et Brežnev pidas selle kõne pärast Afganistani ründamist. Seega võib Puhmaskulmu mure laste kannatuste pärast sõdades olla tsipa silmakirjalik.
Tänapäeva vaataja jaoks tundub Brežnev olevat laksu all. See on isegi võimalik, sest piir arstirohtude ja narkootikumide vahel on erinevates riikides erinev. Aerofloti piloodid lendasid amfetamiini mõju all. See oli tol ajal igati hea ja tervislik (https://teatritasku.ee/tolkija-kalle-kasemaa-elab-elusamust-elusamat-elu/ vaadatud 27.01.2021).
Tegin tõlke Brežnevi kahe kõne põhjal. Ta rääkis sama asja kaks korda. Jätsin tõlkimata vestluse abilisega. Meile on tähtis tõdeda, et seltsimees Brežnev soovis sõprust ning pidas ülimalt positiivseks, kui meie naabrid on erinevatest rahvustest ja rassidest. Selline „harmooniline eksistents” ei saa ju kunagi tekitada probleeme, sest inimesed on head ja rahumeelsed, v.a. muidugi pahad Afganistani lapsed ja mõned erandjuhtumid. Aga küll pahad inimesed püssitoru ees taltuvad. Hea sõna ja tulirelvaga jõuab ju alati palju kaugemale kui pelgalt hea sõnaga. Seda pani juba tähele Al Capone. Mul ei ole praegu aega kontrollida mitu neegrinaist oli Poliitbüroos, aga raudkindlalt oli neid seal meeletult palju. Seltsimees Brežnev oli kindlasti kõigi nende jaoks hea seltsimees, sõber ja vaimne juht.
Kahjuks eraldas seltsimees Brežnev mehed ja naised ning poisid ja tüdrukud eraldi gruppidesse. Samuti ei võtnud seltsimees Brežnev sõna erinevate peretüüpide ja seksuaalsuste kaitseks. Arvan, et tal sai kõneaeg otsa ning oli aeg manustada sada grammi toonekurge ning minna tuttu. Kõike ei jõua ka ühe päevaga päikesekiirte all korda teha.
1979. aastal ei olnud seltsimees Brežnev jõudnud veel areneda libademokraadiks. Ta oli vist libakommunist, sest tõelisel kommunistil ei saa ju olla teenijaid nagu seltsimees Brežnevil! Ajad olid teised ning esitasid teistsuguseid nõudmisi.
Aga mis ma siin ikka lobisen. Liigun Puhmaskulmu kõne manu. Nautigem ning mõtisklegem, kas pole see kõne kohati talutavam kui see iba, mida meite kodukootud libademokraadid hommikust õhtani suust välja ajavad. Seltsimees Brežnev tahtis, et me elaksime sõbralikult koos teiste rahvuste ja rassidega. Ta ei väitnud mitte kunagi, et me oleme teiste rahvustega samast rahvusest, kui teised rahvused elavad meiega samal maal. Seltsimees Brežnev ei arvanud, et rasse pole olemas. Seltsimees Brežnev on konservatiivsem ja vähem laksu all kui paljud ülikooli õppejõud Eesti Vabariigis.
Tere, kallid noored sõbrad! Õnnitlen teid kõiki uue aasta puhul. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, mis ühendab peaaegu kõiki maailma riike, otsustas kuulutada aasta Lapse Aastaks. See on väga hea, õige otsus. Sest on ju lapsed meie tulevik. Neil tuleb jätkata oma isade ülesandeid. Ja emade omi. Nemad, ma olen kindel, teevad elu Maal paremaks ja õnnelikumaks. Aga meie kohus on üritada, et mitte ühegi maa lapsed ei tunneks sõda. Et neil oleks rahulik ja rõõmus lapsepõlv. Kahjuks tänapäeva maailmas, paljudes paikades, paugub püssituli, voolab veri. Hukkunud pole ainult täiskasvanud, vaid ka lapsed. Paljud muud lapsed surevad nälga ja haigustesse. Selliste asjadega ei saa leppida. Nõukogude Liidus üritame me teha kõik, et lapsepõlveaastad oleksid täis tervist ja õnne. Me ehitame ja ehitame ka tulevikus tuhandeid ja tuhandeid valgusküllaseid mugavaid lastesõimesid, lasteaedu, koole. Me üritame õpetada lastele headust, sõprust, õpetada neid olema kõikide inimeste jaoks hea naaber, olgu need inimesed ükskõik mis rahvusest või ükskõik mis nahavärviga. Me õpetame lastele austama tööd ja töötamist kõikide inimeste hüvanguks. Kallid lapsed, poisid ja tüdrukud, jõuab kohale aeg, mil ka teie saate täiskasvanuks ning siis langeb vastutus tuleviku eest teie õlule. Aga seniks soovin teile kõigile tervist, õnne, rahulikku ja rõõmsat elu!
(Brežnev, anno 1979)
Plus ça change, plus c’est la même chose (Mida rohkem see muutub, seda rohkem on see sama asi).
Kuigi… võrreldes selle sogaga, mida Kersti Kaljulaid suust välja ajab, tundub Brežnev kuidagi armas ja hambutu. Leebem.”
28.01.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.