05.12.2021
Koroonapiirangute vastased meeleavaldused Viinis.
“Nean seda päeva, mil leidsin lumehangest kristallkuuli. „Designed in Austria. Made in China” (Disainitud Austrias. Tehtud Hiinas) teavitas mind vettinud silt kristallkuuli all. Läksin koju ja jätsin kristallkuuli lauale.
Pärast päikeseloojangut hakkas kuul mind aga enda juurde meelitama. Allusin kutsele ja heitsin pilgu Austria tulevikku. Tulevikku, mis on tehtud Hiinas? Minu ees rullus stseen, mis toimub 2022. aastal. Varsti.
Tegelased:
Tobias Maximilian Wolf. Vanglaamet. Peadirektor.
Franziska Anja Fuchs. Terviseamet. Koroonaosakond. Juht.
Viin, Austria. 2022 Anno Domini. Hommik. Tobias Maximilian Wolf astub oma kabinetti. Küll mitte valsisammul, sest mehel on suur nälg. Õnneks on laual kuivanud tükk Sachertorti. Tort on üleeilne. Sekretär toob tassi kohvi ja väljub kiiresti kabinetist. Härra Wolf leotab kuivanud Sacherikoorukest kuumas kohvis. Telefon.
Wolf (ärritunult): Wolf.
Sekretär: Härra Wolf, proua Fuchs Terviseametist soovib teiega otsemaid paar sõna vahetada.
Wolf: Öelge, et ma helistan talle hiljem tagasi. Mul on kõht tühi ja paha tuju.
Sekretär (närviliselt): Proua Fuchs ütles, et asi on väga kiireloomuline. Äkki te siiski saaksite…
Wolf (urisedes): Olgu. Räägin proua Fuchsiga.
(Sekretär ühendab kõne)
Wolf (teeseldud rõõmsameelsusega): Wolf.
Fuchs: Härra Wolf, Franziska Anja Fuchs Terviseametist teisel pool toru. Loodan, et ma ei sega.
Wolf: Tere hommikust, proua Fuchs. Ei, te ei sega, aga tööd on meil palju. Alles eile saabusid kolm uut eluaegset vangi, kes vajavad eurostandardile vastavaid üheinimesekonge koos vannitoaga ja piisavalt palju puhast voodipesu. Lisaks tuleb mul täna hommikul üle vaadata jaapani keraamikal põhinev rehabiliteerimisprogramm. Tööriistad ei tohi olla liiga teravad ning maksumus peab jääma meie tagasihoidliku eelarve raamidesse. Kui saaksite pigem ruttu?
Fuchs: Härra Wolf, mul on suur rõõm teatada, et meie riigi valitsus on nüüdsest kindel rihtung igavene tervis. Me võidame viiruse. Kahjuks on meil siiani kaks miljonit vaktsineerimata elanikku, kes peavad end kohe vabatahtlikult sundvaktsineerima või maksma trahvi. Või minema neljaks nädalaks vangi.
Wolf (järsku taibates, mida Fuchs tahab): Meil ei ole vanglates kahe miljoni jaoks ruumi. Isegi neljaste kambritega ei vea välja.
Fuchs: Härra Wolf, me töötame Terviseametis andunult koroonakurjategijate arvu vähendamise nimel. Lahke sõna on meie relv. Eeldame, et pooled vaktsineerivad ennast. Ülejäänutest maksavad vast pooled trahvi. Meil oleks kohe vaja riiklikku ülalpidamist vanglas poolele miljonile. Väga äärmisel juhul miljonile. Aga eelistan olla optimistlik. Hea tuju on immuunsüsteemile kasulik.
Wolf: Proua Fuchs, kas te olete seal Terviseametis hulluks läinud või? Kust ma võtan nii palju ruumi? Heal juhul saaksin ma pakkuda sada lisakohta kuus. Võib-olla natuke rohkem. Oleneb lähituleviku kuritegevusest. Teie räägite siin mulle miljonist uuest vangist?!
Fuchs (sõbralikult manitsedes): Härra Wolf, me peame olema seaduskuulelikud.
Wolf: Seda räägite te mulle, proua Fuchs? Mina olen Austria kõige seadusekuulelikum inimene üldse. Just seetõttu vastutan ma meie riigi vanglasüsteemi eest. Või te arvate, et minu tööd saaks teha kahtlase moraaliga isik?
Fuchs: Härra Wolf, aga meil on vaja need inimesed vanglasse saata, Meie demokraatlik riigikord oleks vastasel juhul ohus. Ei ole tervislik, kui nakkusohtlikud kurjategijad jalutavad vabalt ringi. Kuhu ma nad saadan?
Wolf: Minul ruumi ei ole. Aga kui te lubate nõu anda, proua Fuchs?
Fuchs: Jah, jah. Aidake mind, härra Wolf!
Wolf (mõtlikult): Saksa keeles ei kõla „Aidake MIND” hästi. Kriibib kõrva.
Fuchs: Osutage MULLE abi, härra Wolf!
Wolf: Palju parem. Noh, soovitan võtta üks Viini linnaosa ning tõmmata sellele okastraat ümber. Seal elaksid siis ainult koroonakuritegevuses süüdimõistetud. Saan pakkuda abiks vanglaametnikke, kuid eeldaksin muidugi ka politsei ja armee abikätt. Lisaks olen valmis andma kõik vabad kohad, mis mul vanglates on, Terviseameti käsutusse.
Fuchs: Mis ma nende vabade kohtadega teen?
Wolf: Kuulge, te ise ütlesite, et teil on vaja inimesi vangi saata. Mul on väike reserv ning see on igati teie käsutuses. Palvetage, et kuritegevus langeb, sest mõrvareid, terroriste, maksupettureid, populiste, vihakõnelejaid ja vägistajaid mul muidu kuhugi majutada enam võimalik ei oleks.
Fuchs: Härra Wolf, aga kuidas ma otsustan, kes läheb spetsiaalsesse linnaossa okastraadi taha ja kelle saavad Terviseameti kohtunikud saata kiirkorras ühelauselise kohtuotsusega vanglasse nagu kord ja kohus? Me ei tahaks üldse kedagi diskrimineerida. See oleks inetu ja ebaõiglane. Terviseameti väärtused ei luba ebaõiglust.
Wolf (ohates ning kurvalt leige kohvi sees ligunevat Sacherikoorukest jõllitades): Kasutage ootenimekirja? Tehke loterii?
Fuchs: Härra Wolf, loterii on nii hea mõte! Suur tänu teile! Terviseameti IT-osakond teeb kohe kallutamata ja ausa loteriiprogrammi.
Wolf: Proua Fuchs, mul on hea meel, et sain teile natuke abiks olla. Kui te nüüd mind vabandate, siis töö ootab. Astuge tulevikus mõnikord läbi. Kingin teile koroonakurjategija tehtud jaapani kausikese. Te ju joote rohelist teed ja sööte riisi? Muidugi, kausikese saate, kui keraamikaõpetajad lepivad töötasuga, mida saame neile oma nappidest vahenditest pakkuda. Tõttan kohe koosolekule ja selgitan välja.
Fuchs: Ilusat päeva, härra Wolf!
Wolf: Teile ka, proua Fuchs!
Liikusin kristallkuuli juurest eemale. „See ei ole võimalik,” pomisesin nähtamatusse habemesse. Aga siis nägin uudist: https://www.delfi.ee/artikkel/95266051/austrias-voib-esialgse-eelnou-jargi-hakata-vaktsineerimisest-keeldujaid-ootama-kuni-7200-eurone-trahv (vaadatud 04.12.2021). Uudises on kirjas: „Kui inimene määratud ajaks vaktsineerima ei ilmu, saab ta uue kutse kohaliku haldusringkonna võimudelt. Kui ka sellest kutsest kõrvale hoitakse, järgneb teine kutse ja 3600 euro suurune trahv. Alternatiiviks on neljanädalane vabadusekaotus. Kui inimene endiselt vaktsineerimisest keeldub, määratakse uus 3600-eurone trahv. Vaktsineerimisest keeldujad võivad seega kokku 7200 eurot trahvi saada. Karistused kehtivad nii esimese kui ka teise süsti ning ka tõhustusdoosi kohta.”
Seega tuleb järeldada, et Austria anno 2022 saab koosnema kahte tüüpi siiani mittevaktsineeritutest. Nendest, kes lähevad ristteele (kus neid oodatakse nõelaga) ja nendest, kes ristteele ei lähe: https://www.ypsilon.ee/7393067/piret-kivi-ad-corvos (vaadatud 04.12.2021). Mina aga vangutan pead. Oleks keegi mulle seltsimees Brežnev Puhmaskulmu, olgu seltsimees Stalini kummitus seltsimees Brežnevile igavesti armuline, ja tema järglaste ajal pakkunud Austria kodakondsust, siis oleksin ma suurest õnnest lakke hüpanud, kokku varisenud ja võib-olla hinge heitnud.
Tänase seisuga on aga Eesti kodanik olla meeldivam kui Austria kodanik. Kui ma oleksin Austria kodanik, siis peaksin praegu elama teadmisega, et järgmisel aastal tuleb mul vähemalt neli nädalat vangis veeta. Kuidas saab austerlane, kes on nagu mina, jääda rõõmsameelseks? Ta võiks mõelda, et vangla on oma olemuselt nagu suletud miniühiskond. Kindlusloss. Klooster. Kui teised vangid on ka koroonakurjategijad, siis ei ole vanglas vast sugugi paha olla. Süüa antakse. Ülemisel naril magamine tuletab meelde lapsepõlve. Vabadel hetkedel saab raamatuid lugeda, kaasvangidega malet mängida ja keraamikaringis närve rahustada. Vangivalvurid toovad teed ja küpsiseid. Külas käivad vaimulikud.
Austrias tohivad vist vangid isegi enda riideid kanda? Eestis ei tohi. Nii et, kui soovite sundvaktsineerimist, siis asuge kohe mu vormiriietust õmblema. Saan kellegi vana? Noh, vaadake siis, et seal liiga palju auke sees ei ole. Kuigi vahet ei ole. Kes mind vanglas ikka näeb. Muide, kaasvangid kutsuvad mind kindlasti pittu. Eeldan, et tehakse teed, kus on sees hästi palju teepuru ja hästi vähe vett. Mõjuvat turgutavamalt kui eksperimentaalvaktsiinid. Vangivalvuritele kitse panna ei tohi!”
04.12.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.
35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.
38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.
40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.
41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.
44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.
45. Durant, Will 1937. Lood filosoofia ajaloost III. Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism. Tõlkinud L. Anvelt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
46. Meumann, Ernst 1923. Esteetika süsteem. Tõlkind Ants Oras. Tartu: „Odamees” Carl Sarap.
47. Aurelius, Marcus 1983. Iseendale. Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
48. Luts, Karl 1920. Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest. Tallinn: Kirjastus A.-S. „Varrak”.
49. Karilas, Y. 1933. Vallutajaid, leiutajaid, avastajaid. Autori loal soome keelest tõlkinud M. Lpk. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
50. Tsiskarašvili, Dmitri 1998. Itaalia keele õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
51. Jaaniste, Jaak 1999. Füüsika XII klassile. Kosmoloogia. Tallinn: Kirjastus „Koolibri”.
52. Feuchtwanger, Lion 1976. Toledo juuditar. Saksa keelest tõlkinud Henn Saari. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
53. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Saksa keelest tõlkinud Sirje Annist. Tallinn: Olion.
54. Stevenson, R. L. 1920. Dr Jekyll’i ja Hra Hyde’i imelik juhtumine. Inglise keelest tõlkinud H. G. Oras. Gori illustratsioonidega. Tallinn: K./Ü. „RAHVAÜLIKOOL”.
55. Dürrenmatt, Friedrich 1969. Kreeklane otsib kreeklannat. Saksa keelest tõlkinud R. Tasa. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
56. Hajjam, Umar 1967. Nelikvärsid. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
57. 1996. Sinuhe Jutustus: Egiptuse üliku elust ja seiklustest. Vana-egiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov. Tallinn: Kodutrükk.
58. Luther, Martin 1983. Väike katekismus. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI VÄLJAANNE.
59. Meos, Indrek 1995. Valimik teemasid eetikast. Tallinn: Haridustöötajate koolituskeskus.
60. 1980. Bhagavadgita. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
61. 1926. Ewangeelium Püha Johannese kirjutatud.
62. MacDonald, William 1993. Johannese evangeelium. Üks Emmause Korrespondent Kursus. Bielefeld: CLV.
63. Ernits, Enn 1999. Ladina meditsiini- ja bioloogiaterminite hääldamine. Tartu.
64. Hedajät, Sadek 1959. Hadži-Aga. Pärsia keelest tõlkinud I. Genss. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus. (Loomingu Raamatukogu).
65. Udam, Haljand 1998. Loetud ja kirjutatud: esseed raamatutest ja elust. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
66. Rudaki, Abu Abdullah Dža’far Ibn Muhammad 1970. Luulepudemed. Tadžiki-pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
67. 1987. Mulla Nasreddin. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
68. Matsumoto, S. 1974. Mäng sõiduplaaniga. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
69. Under, Marie, Pääkkönen, Irmeli 1978. Puutarhan syksy: valikoima Marie Underin runoja 1909 – 1962 (koos eestikeelsete luuletustega). Helsinki: SKS. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 348.).
70. Aziz, Nesin 1968. Hull pääses lahti. Türgi keelest tõlkinud Ly Seppel. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
71. Ašk, Upendranath 1962. Mustad isandad. Hindi keelest tõlkinud H. Udam. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus.
72. Wilder, Thornton 1983. Märtsi iidid. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
73. Luik, Viivi 1992. Meie aabits ja lugemik. Pildid Epp-Maria Kokamägi. Helsingi: kirjastus Tammi.
74. Guénon, René 1999. Nüüdismaailma kriis. Prantsuse keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: „Kodutrükk”.
75. Ali Safi, Fahruddin, Maulana 1982. Inimlikud imetabasused. Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
76. Olearius, Adam 1996. Uus Pärsia reisikiri. Saksa keelest tõlkinud Ivar Leimus. Tallinn: Kirjastus „Olion”.
77. Gutslaff, Johann, Lepajõe, Marju, Peebo, Jaak 1998. Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam =: Grammatilisi vaatlusi Eesti keelest. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli Eesti keele õppetooli toimetised 10.).