Piret Kivi: kumb on iseseisvam, kas Athose mungavabariik või Eesti?

Eestis on Athose mungavabariigi teenistuses DHL. Just DHL-i kollase kaubiku juht helistab neile, kes elavad Eestimaal, aga soovivad sellest hoolimata oma ellu pisut Athost (https://www.monastiriaka.gr/en/ vaadatud 22.03.2022). Soovitan Athose munkade valmistatud kreeme ja nende nopitud ürte. Oh kuidas lõhnab Athose pune! Kahtlane, mida meie poed pune pähe müüvad… Ei pea vist tegelikult üle täpsustama ilmselget fakti, et kloostrid kaubaga külma ei tee ning klientidega inetult ei käitu. Minu kogemused kloostritest ostetud kraamiga on alati olnud positiivsed.

Miks ma hakkasin heietama Athose mungavabariigist ehk kohast, kuhu mina kui naine ei pääse mitte kunagi? Riikide iseseisvuse pärast. Kas Athos on iseseisev riik? Sinna sisenemiseks on ju vaja de facto viisat (viisavabadust pole minu teada mitte ühegi riigi kodanikega) ning „sallimatud“ mungad valitsevad seal vastavalt oma kommetele ja kultuurile. Mošee ehitamist päevakorda ei võeta. Ei ole kohe üldse nii, et koalitsioonimungad tahavad mošeed ning opositsioonimungad peavad oma energiat raiskama obstruktsioonide esitamise peale. Kohalik maailmavaade toimib ning on raamistikuks kõigile elanikele ja austamiseks kõigile külalistele.

Munk väidab videos (https://www.youtube.com/watch?v=j0Rdk9zRZHM vaadatud 22.03.2022), et Athos ei ole iseseisev riik, sest neil on puudu oma pangandussüsteem, suursaadikud ja oma valuuta. Suursaadikuid Eesti Vabariik muidugi veel lähetab. Kas aetakse aga ka iseseisvat välispoliitikat või on suursaadikud lihtsalt siidist ja sametist õmmeldud käpiknukud? Pankade ja valuuta kohta on veider midagi kommenteerida, sest kui konto on pangas nimega Swedbank (Swed on eeldatavalt ingliskeelsest sõnast Sweden, mis on maakeeli Rootsi ehk ei ole mitte-ühtegi-keeli Eesti), kus pangasaalis rammib silmi ja kõrvu vene keel, ja rahakotis on eurod, siis mida ma peaksin kommenteerima?

Kumb on iseseisvam: Athos või Eesti? Kas võib olla nii, et Eesti Vabariik on iseseisev riik ainult paberil? Ainult sümbolite tasandil? Kuigi ka sümbolite puhul on ju toimunud selge petipiimastumine. Mina mäletan veel aega, mil sinimustvalge oli nii püha, et lippu ei tohtinud ilma põhjuseta puudutadagi. Sinimustvalge koroonamask tundub minusuguste jaoks nagu midagi otse põrgust, aga ometi pilte sellise õudusega meedias oli. Samuti ei saa ma üldse aru vajadusest toppida kõikjale Euroopa Liidu lippe. Miks ei tohi meil lehvida ainult Eesti Vabariigi lipud (ja vajadusel linnade lipud)? Kui on mingi Euroopa Liidu (või muu olulise organisatsiooni, nt NATO) üritus, siis toome välja ka muu vajaliku sümboolika. Muidu piisab ainult Eesti Vabariigi omast. Aga kellegi arvates vist enam ei piisa…

Eestil on kahte liike valulikke probleeme: Eesti omi ja Õhtumaa omi. Eesti Vabariik taastas oma iseseisvuse (mida nüüd aina rohkem ja rohkem õgvendatakse) ju mitte selleks, et banaani süüa ja vabalt säherdusi väärtfilme vaadata, kus müttavad horisontaalteljel alasti inimesed, vaid selleks, et säilitada eestlased, eesti keel ja eesti kultuur. Ei saa mitte ühegi valemiga olla nii, et vabas Eestis jätkub venekeelsete tormijooks nagu okupatsiooniajal ning sellele on lisandunud ka ingliskeelsete palgaarmee.

Vaba Eesti on eestlaste (!) rahvusriik, kus eestlased peavad moodustama enamuse ning kus ainuke riigikeel on eesti keel. Kolmkeelset riiki ehitada ei tohi. Igasse katsesse suruda püsielanikele peale võõrkeeli (väljaspool diplomaatiat, turismi, rahvusvahelist kaubandust, ilukirjandustõlget jms) peab suhtuma halastamatult. Kas see on aga nii? Või mõnitatakse Eestis hoopistükkis neid, kes soovivad oma pisikesel ja ainukesel kodumaal elada eestikeelses keskkonnas? Miks käitub Eesti valitsus nagu Karl Vaino? Miks tuuakse juurde aina uusi ja uusi venekeelseid Eestimaad hävitama? Kuhu peab põgenema eestlane?

Ukraina olukord on kohutav ja teeb mind füüsiliselt haigeks, aga me ei saa aidata inimesi sellisel viisil, mis läheb vastuollu Eesti Vabariigi eesmärgiga. Me saame saata relvi ning rindele Ukrainast deserteerunud mehi. Me saame võtta AJUTISELT kostile lapsi, kes pöörduvad pärast sõda tagasi oma vanemate juurde, olgu need vanemad siis Ukrainas või mõnes muus riigis. Me saame rahastada Poolat. Poolas on Teise maailmasõja tõttu palju assimileeritud rahvast. Suhtlesin isegi ühe Wroclawist (vanasti oli selle linna nimi Breslau) pärit poolakaga, kes on Lääne-Ukraina aadlike järeltulija. Wroclaw on paksult täis inimesi, kelle emakeel on poola keel ning keda peetakse tänapäeval poolakateks. Nende juured on aga Ukrainas. Oleks Teine maailmasõda ära jäänud, elaksid nad siiani oma vanas kodus ning Wrosclaw oleks Breslau.

„Sajandi armastusest“ tuntud Hürrem oli vanasti ka poolakas, sest ta oli enne oma röövimist Poola krooni alam. Mäletan ka, kuidas temast räägiti vist kui ruteenlasest. Ilukirjanduses on ta olnud venelane. Siis oli ta järsku lääneukrainlane. Nüüd tundub olevat saanud ukrainlaseks. Pea käib ringi. Mida arvaks sellisest silmamoondusest Hürrem ise? Eeldan, et ta mõtleks, et meie ajaloolased ja muidu meelsusekujundajad on ohtlike deemonite küüsis ning järavad inimeste ajusid. Mida tõestavad Hürrem (16. sajand) ja minu Wroclawi poolakas (21. sajand)? Tõestavad lihtlabaselt seda, et Poola ja Ukraina on kultuuriliselt väga sarnased. Poola kolinud ukrainlane ei asu ei tahtlikult ega tahtmatult Poolat hävitama. Eesti Vabariik aga, mis lubab aina uutel ja uutel venekeelsetel Eestisse elama kolida ning siin vene keeles hakkama saada, ei ole enam mingi Eesti Vabariik. Ehtne Eesti Vabariik ei saa ju kuidagi minna oma eesmärgiga vastuollu. Praegune „Eesti Vabariik“ on minu jaoks umbes sama loogiline nagu mošee Athosel.

Ma ei ole Ukraina spetsialist, kuid nagu paljud meie seast olen puutunud kokku ka Ukrainast pärit inimestega. Meenub üks juut. Küsisin talt: „Kas sa oskad ukraina keelt?“ Juut muigas põlglikult ning ütles huuli kõverdades: „Seda räägivad ainult maakad. Linnades räägivad haritud inimesed vene keelt.“ Võtsin info teadmiseks. Iisrael hoiab praeguse sõja koha pealt neutraalset joont, sest Iisraeli eesmärk on juudid. Mitte „meie inimesed“. Nii Venemaal kui ka Ukrainas elab palju juute. Iisrael ei saa lubada ühe juudikogukonna hülgamist. See läheks nende riigi eesmärgiga rangelt vastuollu. Lisaks aitas otsusele jõuda radioaktiivselt helendada ihkav pärsia kummitus. Seda kummitust Iisrael ignoreerida ei saa. Ka siis ei saa, kui Venemaa pommitab terve Ukraina ja veel paar-kolm maad (Eesti k.a.) kiviaega. Julm, aga see on reaalsus.

Kuna ma loen mõnikord Vana Testamenti originaalis, siis soovitab internet mul vaadata ka meelelahutuslikumat juuditavaari. Mäletan intervjuusid. Iisraelis rändas ringi Põhja-Ameerika juut ning küsis rahvalt igasuguseid küsimusi. Mingil hetkel otsustas intervjueerija välja uurida, kui paljudest eri riikidest juute Iisraelis üldse elab. Sel hetkel läks minu jaoks huvitavaks. Intervjueerija sai kätte noormehe, kes kolis Iisraelisse Ukrainast. „Miks te Iisraelisse kolisite?“ küsis intervjueerija. Noormees ütles, et Ukrainas diskrimineeriti teda. Minul tõusid selle peale kulmud kõrgele, sest ma teadsin juba, mis tuleb edasi. Aga intervjueerija-vaeseke ei teadnud. Seega palus ta täpsustust. „Diskrimineerimine“ seisnes ukrainlaste nõudes õppida ja osata Ukrainas ukraina keelt. Kuna intervjuu toimus heebrea keeles, milles „diskrimineeritud“ noorsand suhtles soravalt, siis tekkis minu peas küsimus: „Kumb on venekeelse inimese jaoks lihtsam: õppida lapsena ukraina keelt või täiskasvanuna heebrea keelt?“ Õige vastus: Iisrael täidab oma riigi eesmärki ja ei luba oma territooriumil käituda nagu kolonist. Heebrea keel taotakse pähe isegi suurvene šovinismi kütkes olevatele juutidele. Miks on aga olemas juute, kes on suurvene šovinistid? Meenub midagi pogrommide kohta. Aga ju on suurvene šovinism pogrommidestki võimsam.

Kui tulen tagasi Ukraina ja venekeelsete sõjapagulaste (kelle seas on raudselt ka venelasi!) juurde, siis tekkis minus veel üks ketserlik küsimus: „Äkki on nii, et Ukraina riigikoolides peab õppima ukraina keeles, aga Eestis riigikoolides saab õppida ka vene keeles?“ Kui Eestis saab lisaks veel rohkem palka kui Ukrainas, siis võib mõte Eestist tunduda sellisele sõjapagulasele üpriski ahvatlev (https://www.postimees.ee/7483183/ukrainlased-eelistavad-venekeelset-kooli vaadatud 23.03.2022). Kas see pole ka põhjus, miks Lätisse on läinud vähem sõjapagulasi? Geograafiliselt oleks ju Läti Ukrainale lähemal, aga puudub venekeelne riiklik haridus. Puudub oluline migratsioonimagnet.

Eesti kannatused on Eestist suuremad, sest oleme osa Õhtumaast ning peame mäkke rühkima turjal ka õhtumaine rist. Õhtumaa probleemide probleem on kurjuse nimekirja võltsimine. Kui vaadata arve ning eeldada, et ei ole inimesi, keda oleks kuidagi aktsepteeritavam piinata ja maha lüüa, siis on kurjuse TOP3 alljärgnev (esimene on kõige kurjem ning kõik on kurjad):

1. kommunism

2. natsionaalsotsialism

3. fašism

Ei ole vist eriti suur saladus, et paljudes Õhtumaa ülikoolides ja „vaimsetes ringkondades“ on nimekiri alljärgnev:

1. natsionaalsotsialism, fašism

Tegude tasandil eitatakse kommunismi kuritegusid. Liigud kirjandust õppima ning üks kommarkirjanik järgneb teisele. Teine Che Guevara T-särk kolmandale. Neljas eliitpunase võsu viiendale. Lõpetad stuudiumi ning puudub oskus öelda, mis vahe on natsionaalsotsialismil ja fašismil. Vahe on muide päris suur. Religioon on nimelt väga suur asi.

Natsionaalsotsialismi kurjus murti, sest sakslased võtsid KOLLEKTIIVSE vastutuse. Kuna praegu mürgitavad meid kihvtised idatuuled, siis on ülimalt mõistlik õppida ajaloost ja teha sama. Jah, on olemas häid ja toredaid venelasi (välismaal tutvusin nii mõnegagi) ja valgevenelasi. Täpselt samamoodi oli Kolmandas Reichis olemas ka häid ja toredaid sakslasi. Kui verinoor isik X-riigist kirjutab alla petitsioonile, siis on raske tema peale vihaseks saada. Noor inimene tahab ikka, et maailm oleks ainult hea. Võib-olla ongi ta elanud ainult heas maailmas ning ei saa aru, millises kohutavas kurjuses me tegelikult vireleme. Teadku see inimene siis, et tal on vedanud. Kuradima kombel vedanud. Kui petitsioonile kirjutab aga alla kogenud õppejõud, siis on lood väga teised.

Kunagi ütles mulle üks õpetlane, et ma ei tunnetanud kirjaniku – kommarkirjaniku! – sisemaailma. Õpetlane tegi mulle tõsise etteheite. Minul pani tema kompliment kõrvad õhetama. Muhelesin. Sest kes kurat sooviks kommarkirjanike hinge tungida? Kas ma üllatusin selle õpetlase nime petitsiooni (https://www.akadeemilinevabadus.ee/ vaadatud 22.03.2022) alt leides? Ei üllatunud. Üllatusi lihtsalt ei ole. Kõik on ju alati teada olnud.

Sedasorti rahvas keelduks sõja (!) ajal vaenlasele ütlemast: „Nahui siin mölised, tibla!”, sest nende meelest „pole see ilus ja viisakas ning meie siin ei räägi niimoodi, pluti, pluti.“ Ptüi. Egas minagi rahuajal nõnda väljendu, sest mis sügavam mõte sellel oleks? Aga sõjaajal on olukord vägagi teine. Panen oma vaimu valmis kõige rõvedamaks venekeelseks sõimuks. Kirjalikult saab maksma 1000 euri per villane sokk (https://naine.postimees.ee/7481430/eestlanna-kootud-sokid-ukraina-toetuseks-osteti-oksjonilt-kolossaalse-summa-eest vaadatud 22.03.2022). Hind ei sisalda jala eelnevat hõõrumist vene viinaga. Sõjaaja sanktsioon.

Fašistlikud riigid valitsevad religiooni abiga. Religioon muidugi perverteeritakse ära. Sedavõrd, et tänapäeva Hispaanias on üpriski raske kohata noori ja keskealisi inimesi, kes ütleksid uhkusega: „Ma olen vaga katoliiklane.“ Kui juhtud sellisega kokku, tekib kohe mõte: „Äkki on fašist või vaimuhaige?“ Franco perverteeris katoliku kirikut. Väga palju. Tulemus on näha.

Vladimir Putin, kes on end fašismi parimas vaimus võimule unustanud, etendab vaga õigeuskliku rolli ehk kasutab ja perverteerib kirikut. Venemaast on saanud fašistlik riik.

Natsid suhtuvad religiooni halvasti. Mitte nii halvasti kui kommunistid, aga halvasti. Rochus Misch (https://et.wikipedia.org/wiki/Rochus_Misch vaadatud 22.03.2022) oli vaga katoliiklane. Teda mõnitati seetõttu ning kutsuti viimaseks roosikrantsiga SS-meheks. Natsionaalsotsialismi tingimustes ei ole usklikul kerge. Kui Himmler käis Montserrati kloostris, siis jäi abt haigeks ning ei saanud Himmleriga kohtuda. Abti diagnoos? Saate selle tema kolleegide käest. Milliste kolleegide käest? Nende, kes lohistati Saksa koonduslaagritesse.

Natse iseloomustab kollektiivne tegutsemine (kodukootud fašistid jäävad sageli rohkem pere ja salaarmukeste tasandile, nende kollektiivsus on leebem). Totalitaarsed režiimid marsivad ikka grupis tribüünide suunas. Kui ameeriklased Jochen (Joachim) Peiperi vangi võtsid, siis ehmatasid nad ära. Jochen (kes oli olnud ka Himmleri adjutant) ei olnud nats. See tähendab, ta ei olnud partei liige. Kuidas see sai nii hiilgavat karjääri teinud noormehe puhul üldse võimalik olla? Aga oli ja kõik. Igatahes otsustasid ameeriklased Jochenilt küsida: „Miks te natsionaalsotsialist ei ole?“ Jochen kehitas õlgu ja vastas: „Ma olin selle partei jaoks liiga suur individualist.“

Mina olen aru saanud, et oravad ja muud „sallivad“ tahavad, et inimesed osaleksid pidevalt kaasavates grupikates ja oleksid tädide poolt hõlmatud. Grupitöö tekitab mus tugevaid negatiivseid emotsioone ning ülikoolis jäi paljudele vabaainetele registreerimata just seetõttu, et soorituseks oli vajalik natsiks hakkamine, see tähendab grupitöö. Olen erak. Mul oleks seega natsidega väga raske. Natsid (kes vihkavad tubakat!) korjaksid ju meeleldi gruppides konisid. Fašistid tubakat ei vihka. Nemad suitsetavad isegi musta tubakat (https://es.wikipedia.org/wiki/Ducados_(cigarrillos) vaadatud 22.03.2022), käivad härja- ja koeravõitlustel ning joovad hommikuti tökatmusta kohvi kõrvale konjakit (tegelikult küll odavat brändit, sest fašistlike maade majandus kipub alla käima). Fašistlikes riikides on mõnikord hea elada kohalikul kodanlusel (https://www.vanaraamat.ee/Juan_Garca_Hortelano_Suvine_aike_Eesti_Raamat_1967_25849-106.htm vaadatud 23.03.2022) ning välismaalastel. Välismaalastega suheldes unustavad fašistid mõned oma kurjad seadused ära, mis meelitab apoliitilisi välismaalasi nende manu. Kõik on ju odavam ja elu seetõttu kaunim. Hommikune konjakijoomine nõuab küll pisut harjutamist, aga ega see kohustuslik ole.

Kohalikul lihtrahval on fašistide võimu all üpriski halb. Paljud jäävad (pool)kirjaoskamatuks ning nende igavene saatus on võidunud kittel üll teiste inimeste põrandaid pesta. Sõjakangelased unustasin ära. Ma nimelt vaatasin ühte Berlanga filmi ning karjusin hääletult päris mitmes kohas tugevas hämmingus: „Tsensor, magad või?“ Tsensor magas, sest tal oli käsk magada. Kõige kõrgemalt poolt. Berlanga oli idarinde veteran ning sai seetõttu võtta vabamalt. Hispaanlased piirasid muide ka Peterburi. Spetsoperatsioon on tuntud nime all Leningradi blokaad. Nii et jah, mõne jaoks võib fašism olla söödav. Ühiskonna jaoks laiemalt ei ole.

Liigun oma mõtetega edasi. Me tunneme idakoletist: tegemist on vägagi selgelt fašisti ja suurvene šovinistiga. Natsiga ei ole. Paadunud natsiliider ei koogutaks eluilmaski ikoonide ees. Kes on aga läänes? Tundub, et keegi, kes on end katnud voodilinaga. Mis seal voodilina all on? Paljasta end, tondu! Näita, et neomarksismi all kannatab sul ainult üks gangreenis jäse, mille saab ruttu amputeerida.

Mul ei ole piisavalt infot, et pilti peas kokku panna. Kuid ma näen, et idas on meil praegu julm fašist-šovinist ning läänes müstiline tont, kes ei ole veel monstrum, aga võib selleks kosuda. Kena see tont just ei ole. Sellises olukorras peab Eesti valima Iisraeli tee ehk esiteks oma riigi eesmärgi austamise ja täitmise (meil on see kirjas preambulas) ning hambuni relvastumise. Neutraliteedile kahjuks mõelda ei saa. Venemaa on liiga ohtlik. Muide, kas Tallinnas on eestlased vähemuses? Kas päeval, mil see juhtub, heisatakse leinalipud?

Üks pisiasi veel, mis mind häirib. Peavool üritab meile pidevalt selgeks teha, et pärast Venemaa rünnakut on kõik Ukraina elanikud (ka venekeelsed ja venelased) asunud Venemaad vihkama. See ei ole minu jaoks usutav. Miks ei ole? Kui Nõukogude okupatsiooni ajal oleks NATO tulnud Eestit karu kirsa alt päästma ning selle päästeaktsiooni käigus oleks meid ka pommitatud, siis sellest hoolimata oleksin jäänud toetama NATO-t. Muide, okupatsiooni ajal sai jutuajamistes sellisele võimalusele ka vihjatud ning NATO sõjaline sissetung oleks olnud minu ja paljude teiste jaoks vägagi tervitatav „spetsoperatsioon“. Muidugi on sellised mõtted üks ja ehtne pommirahe kaks. Fakt on aga see, et NATO rünnak oli üks mu fantaasiatest.

Kus on tõde? Kes meid valitsevad? Ma ei tea. Kõik on hägune. Tean ainult, et ma oleksin kohutavalt õnnetu vene fašistide ja suuršovinistide küüsis. Tean ka, et neomarksism teeb mind haigeks. Eesti ei taastanud oma iseseisvust LKGB lippe lehvitades ning end identifitseerides. Me lehvitasime Eesti lippe ning olime päriselt eestlased. Oma vaarisade moodi. Siis ei sunnitud meid olema eestimaalased ja Eesti inimesed. Saime olla eestlased. Saime aru, et Eestist saab eestlaste rahvusriik. Saime aru, et saame austada neid, kes on meie vabaduse eest võidelnud. ERR ei kajastanud Läti leegionäride päeva. Kirjutasin neile ja küsisin selle kohta. Mu kirjale ei vastatud. Pean seega ERR-i propagandakanaliks. Ma rõõmustasin, et Teise maailmasõja Ukraina sõjahüüded (need, mida kasutati punaarmeed nottides) on jälle au sees. Herojam slava minugi poolt. Miks pole aga au sees ukrainlaste läti kolleegid? Mitte midagi ei saa järjekordselt aru.

Eesti keel mandub. Tänu on eesti keeles positiivne sõna. Tänu Jumala abile sain selle kirjutise valmis. Olen Jumalale tänulik. Miks surrakse järsku tänu (!) sõjaväele (https://minuaeg.com/soda-kolm-last-surid-ukrainas-mariupolis-tanu-vene-sojavaele-veepuudusesse/ vaadatud 23.03.2022)? Suur tänu!

Athosel kommunism toimib, sest rahvaarv on väike ning kõik on selle tee valinud vabatahtlikult. Nad tahavad elada kasinuses ning toetada oma kloostrit selle rahaga, mida teie maksate nende ürtide, kreemide, ikoonide ja palvenööride eest. Tavaliste inimeste puhul on kommunism nagu hiiglaslik paneelikas, kus elab ka väga kohutavaid inimesi. Ning siis on kõik aina hullem ja hullem ja… Lõpuks söövad teie surnukeha rotid. Kas inimkonna ainukesed valikud on tõepoolest kommunism, natsionaalsotsialism ja fašism? Kas Eesti ainuke valik on tõepoolest selline Liba-Eesti, kus tänaval enam eesti keelt ei kuule? Kas Eesti Vabariik on veel olemas? Mulle on hakanud tunduma, et ei ole. Veenge mind palun kohe ümber. Tegude tasandil.

Õnnistan Athose punepuruga (ehk ülimalt õigeuskliku ürdiga) kõiki Ukraina sõjapagulasi, kes lahkuvad pärast sõjategevust Eestist. Nad on head inimesed, kes on pidanud fašistliku Venemaa tõttu (mitte tänu fašistlikule Venemaale!!!) kannatama. Õnnistan Athose punepuruga ka kõiki Eestis elavaid suurvene šoviniste, kes kolivad Venemaale või mõnda riiki, kus neil ei lubata suurvene šovinist olla. Ka neil on lootust.

23.03.2022 Anno Domini

Piret Kivi