02.05.2021
Politsei Vabaduse väljhakul eelmsie aasta aprillis
“Kuna Eesti ühiskond on mosaiik (rahvakeeli: killustunud), siis ei ole enam väga palju otserünnakuid. Asemele on tulnud kavalad ja alandavad strateegiad. Tutvustan alljärgnevalt mõnda, et teaksite ära tunda.
Vestlevad „kuri äärmuslane” (KÄ) ehk mina ning „üllad liberaalid” (ÜL) ehk kummalised isikud, kes ei ole kunagi kuulnud nime John Locke ning ei saa seda nime oma maises elus mitte kunagi kuulma. Kui nad juhtuvad seda kogemata kuulma või lugema, nt siin, siis unustavad nad selle nime kohe ära.
Ometi on John oma primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetidega nii armas. Nagu kaunis stseen minu lapsepõlvest. Nimelt väidab John, et asjadel on omadusi, mida me ei pruugi täpselt samamoodi tajuda. Ta kutsub selliseid omadusi sekundaarseteks kvaliteetideks. Ma rääkisin lapsepõlves sinisest jakist, mida mu ema kutsus roheliseks jakiks. Või oli see vastupidi? Igatahes ei näinud me selle riideeseme värvi samamoodi.
John mõistaks olukorda perfektselt, sest tema jaoks on värv sekundaarne kvaliteet. Mina mõistan nüüd ka. Suur tänu, härra Locke. Ma saan aru, et Te olete liberaal? Klassikaline liberaal!
KÄ: Eestlased on need, kelle vanemad on eestlased ja emakeel on eesti keel.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4: Nagu me kõik siin just hetk tagasi arvasime, on eestlased kõik inimesed, kes elavad Eestis ja oskavad juba natuke eesti keelt ka. Vist.
ÜL5: Homme tuleb venekeelne rahvaloendus, kus kõik saavad vene keeles kirja panna oma seitsekümmend ja pool emakeelt. Ka need emakeeled, mida nad veel ei oska ning mille olemasolust nad pole teadlikud, aga mida nad kõigest hingest armastavad. Armastada saab ka asju, mille olemasolu pole veel avastatud!
ÜL6-9: Tere, eesti emakeelega meie inimene! Teise kodukeelega meie inimesed tervitavad sind.
KÄ (valvuritele): Vabastage lõvilõrrid kütkeist ja kammitsaist. Kodukeeled ootavad teid, oo kaslased. Kahjuks pole tarretises, aga küll lõvid hakkama saavad!
Lõvid (areenile tormates): Sinepit! Nõuame sinepit!
KÄ: Donald Trump on täitsa normaalne inimene. Ta hoidis Lähis-Idas palju sõdu ära.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4: Nagu me kõik siin just hetk tagasi arvasime, on Donald hästi kuri ja paha inimene. Deemon põrgu sügavikust. Õnneks on praegu võimul B-tähega aus ja hea inimene.
KÄ: Brežnev või?
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
KÄ: Meie endine president ei suuda ilma vigadeta isegi lihtlauset eesti keeles kirja panna.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4: Nagu me kõik siin just hetk tagasi arvasime, on meie endine president tore mees ja tõeline mulk. Väärikas keelekorraldaja ja õpetlane. Moraalne majakas. Mahetaristud, suunda mudimaie!
Läti keeles oleksin ma sõnatüvega „mulk” isegi võib-olla nõus (http://www.eki.ee/dict/lv-et/index.cgi?Q=mu%C4%BC%C4%B7is&F=M&C06=et vaadatud 01.05.2021). Ma oleksin sellega täiesti nõus riigis, kus kehtib sõnavabadus.
KÄ: Politseinikud on hukka läinud ja hakanud ise kurjategijateks.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4: Nagu me kõik siin just hetk tagasi arvasime, on Eesti politsei üllas ja demokraatlik. Politseinikud adopteerisid just nunnu kutsu (https://www.err.ee/1608197398/pohja-prefektuuris-on-sirgumas-uus-patrullkoer vaadatud 01.05.2021).
KÄ (omaette pomisedes): Varsti kasvab kutsu lõukoeraks ja tuleb ilmsüüta inimesi hammustama?
ÜL4 (loeb mulle ERR-i portaalist ette): Kahekuuse kutsika nimi on Mike. Ta oskab juba rihmas kõndida. Sellises vanuses neljajalgse kohta on ka see päris tõsine väljakutse. Tõsi, tulevasel patrullkoeral on praegu kassi rihm, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
KÄ (taob pead vastu lauaplaati)
ÜL4 (jätkab uudise tutvustamist): Mike tuli Soomest koos vennaga, kes asub tööle Lõuna prefektuuris.
KÄ (jätkab pea tagumist)
ÜL4 (mainib ära uudise kõige olulisema lause): Mike’ist kasvab politsei patrullkoer, kes oskab olla vajadusel kuri.
KÄ: Soomes said kaks ausat ja väärikat inimest pühakirja tsiteerimise eest kriminaalsüüdistuse.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4 (saadab mulle kutse Soome kirjandusõhtule. Teema: Somaalisoomlase sotsioloogilised soovahetused sallivas saami saunas. Mured ja rõõmud)
ÜL5: Kõiges on süüdi paremäärmuslus. Elagu sõnavabadus!
KÄ: Elagu sõnavabadus! Võtan kohe ette veebilehe https://raamattu.fi/ (soomekeelne piibel).
ÜL5: Mitte see sõnavabadus. Päris sõnavabadus.
KÄ: Misasja?
KÄ: Tundub, et Marine Le Pen teeb valimistel hea tulemuse. Võib-olla isegi võidab need.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4 (Võtab sahtlist kutse Foucault’ õhtule mingit värvi laega saalis. Vein, juust ja oliivid. Lajatab käega vastu pead, sest järsku meenuvad Foucault’ saatanlikud spasmid hauakividel koos pisikeste poisikluttidega. Jätab kutse esialgu saatmata)
KÄ: Isegi Stalin ei kaotanud eestlaste kooli ära. Praegune olukord on hullem kui Stalini ajal. Eestlaste kooli ihkab lämmatada umbkeelsete venelaste mass.
ÜL1 (vaikib)
ÜL2 (kihistab naerda)
ÜL3 (saadab mulle kutse tühisüdamete prallele)
ÜL4: Mul on tähtis ankeet, mis nõretab sallivusest ning millele vastasid eesti emakeelega lapsed ja muu kodukeelega lapsed.
KÄ: Mis keeled need muud kodukeeled on?
ÜL4: Küsimustikus on alljärgnevad vastusevariandid: retroromaani, assüüria, wu, sanskriti, vene, klingoni, navaho ja korea. Multikultuurses meie inimeste koolis õppivad meie lapsed märgivad ise õige variandi. Selleks teevad nad õigesse kasti linnukese. Kõik vastusevariandid on meie variandid ja kindlasti võimalikud. Saime võimalikkuse kohta kinnituse meie eliitstatistikutelt. Usume suusatajaid. Covid-19 tõttu tuleks inimeste tervise kaitseks kehtestada järgmiseks viiekümneks aastaks eriolukord. Koos märulipolitsei ja koertega. Ja püha oravaga künkal. Me hoolime.
Kuidas saab sellises olukorras üldse vabas õhkkonnas arvamust avaldada? Õige vastus: ikka nagu Roomas ennemuiste. Kasutusele tuleb võtta kaks strateegiat.
Strateegia üks: stoitsism. Vaadake, kui mina käisin koolis, oli planeet nimega Pluuto. Pluuto tuli pähe õppida ja seda pidi klassi ees vastama. Pluutot enam ametlikus päikesesüsteemi planeetide nimekirjas ei ole. Ta kustutati sealt halastamatult. Kas Pluuto purskas sellise alanduse peale nutma ning sai närvivapustuse? Oh ei! Tal on täiesti savi, mida mingid ülipõgusa elueaga inimloomad temast arvavad.
Kosmosekamakal (sest mis ta siis on, kui ta enam planeeditiitlit kanda ei tohi?) on kama kaks. Pluuto on stoik. Tiirleb rahulikult kosmoses. Olgu ta siis kooliõpikus või mitte. Juba Epiktetos nentis, et kivi ei solvu, kui teda solvatakse. Tal on ükskõik. Olgem siis nagu Pluuto. Kuigi tundub, et Pluutol on advokaat (https://forte.delfi.ee/artikkel/86055377/laheb-jalle-arutamiseks-kas-pluuto-on-planeet-voi-ei-ole vaadatud 01.05.2021)!
Strateegia kaks: ma lähen eemale ja teiega tegemist ei tee. Kui me läheme kõik eemale ja oleme ühiskonnast irdunud ja võõrdunud, siis keda te valitsete? Kus on siis teie legitiimsus? Kas kuningas, kellel puuduvad alamad, on kuningas?
Mul oli kunagi Barcelonas prantsuse keele õpetaja, kes sattus metroos taskuvarga küüsi. Kas ma söandan mainida ära taskuvarga kombe- ja kultuuriruumi? Juba Immanuel Kant ütles: „Sapere aude!” (Söanda teada!). Ütlen seega: „Dicere aude!” (Söanda öelda!). Taskuvaras oli Põhja-Aafrikast pärit noormees. Õpetaja pani tähele, et noormehe käsi oli tervenisti õpetaja käekotis. Õpetaja pidas vajalikuks taskuvargale seda anomaaliat kommenteerida. Noormees jättis rahulikult oma käe õpetaja käekotti ning ütles sõbralikult ja sallivalt: „C’est pas moi!” (See pole mina!).
Õpetaja juhtis korduvalt noormehe tähelepanu tegelikule olukorrale ehk noormehe käele käekotis. Noormees ei lasknud end reaalsusest sugugi morjendada ning raius edasi nagu Ali Baba neljakümnes röövel ennemuiste: „See pole mina!” Ma ei mäletagi, kuidas olukord lahenes, aga mäletan, et õpetaja kohkus väga, kui varas hakkas rõõmsa näoga reaalsust eitama. Sellist asja ei oska ju korralik inimene oodata. Noh, mu daamid ja härrad, arvestage, et meie ühiskonnas ja poliitikas toimetavad rõõmsameelsed „taskuvargad”. Reaalsuse eitamine neil konti ei murra.
Piret Kivi
02.05.2021 Anno Domini
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.