05.06.2021
Kino Sõprus ongi nagu meenutus nõukogude ajast. Pilt on illustratiivne.
“Rahvaalgatused on Eesti Vabariigis nagu lima loopimine vastu seina. Ometigi otsustasin ühe luua. Tegin hästi lihtsa, sest vajadus on ka lihtne. Pole mõtet keeruliste sõnadega keerutada.
Nägin uudistes, et Apollo avab Tartus Tasku keskuses kino (https://kultuur.err.ee/1608230679/sugisest-avatakse-tartus-tasku-keskuses-apollo-kino vaadatud 04.06.2021). Mina olen väga suur filmientusiast. Välismaal elades oli mul hetki, mil praktiliselt elasin kinosaalides. Eestis tunnen kinost väga suurt puudust.
Miks ma siis siin kinos ei käi? Sest ma ei taha näha Eesti Vabariigi territooriumil venekeelseid subtiitreid. Esiteks meenutavad need mulle vene kirsat ja okupatsiooni laiemalt ning tekitavad hingevalu. Kas ma elan Eesti Vabariigis, mille ainuke riigikeel on eesti keel, või Venemaal?
Teine põhjus on praktiline ja täiesti poliitikavaba. Subtiitrid tähendavad minu ja paljude teiste jaoks ka originaali ja tõlke võrdlemist ning vigade ja ebatäpsuste otsimist. Ühekordse võrdluse kannatab välja. Rohkem nagu ei tahaks. Kino on ikkagi ju koht, kuhu minnakse puhkama, mitte filoloogiaga tegelema.
Tean, et minu algatus toob mulle „sallivatelt ja sõbralikelt” ja vene suuršovinistidelt kaasa negatiivset tagasisidet. Mis seals’ ikka.
Tean aga, et minusuguseid on Eestis palju. Ka meil on õigus oma AINUKESE RIIGIKEELEGA kodumaal kinoelamust saada. Praegu ei ole! Meile surutakse halastamatult peale vene keelt. Kohas, kus me vene keelt kohe kindlasti näha ei taha.
Igasugune mesijutt lõimumisest ja „meie inimestest” on mõttetu, kui Eestis on võimalik elada ilma eesti keeleta ning sellist hälbivat käitumist isegi soodustatakse. Kas fakt, et nt Ukrainast saabunud venekeelne saab lapsed panna Eestis venekeelsesse kooli ning saada kinos vene keelde tõlgitud kinoelamust, vähendab või suurendab Eesti jätkuvat venestamist? Odavam – ja meeletult odavam! – lõimumisprogramm oleks ju loomulik lõimumine.
Milles seisneb loomulik lõimumine? Eks välismaal elanud eestlased tea seda ülihästi. Me oleme selle dressuuri läbi teinud. Loomulik lõimumine seisneb selles, et ilma riigikeeleta ei saa lihtsalt hakkama või on elu väga raske. Elagu loomulik lõimumine!
Kui mõtlete nagu mina, siis palun allkirjastage minu rahvaalgatus. Äkki saame abi. Väga ausalt öeldes ei looda, sest venestamine on sallivuse nime all uuesti moes, aga vähemalt oleme midagi Eestimaa venestajate vastu ette võtnud. Praegu on olukord lausa nii hull, et EKI Sõnaveebi tavaversioon ilmub automaatselt koos vene keelega. Ilma vene keelt valimata (https://uueduudised.ee/arvamus/piret-kivi-rahvusriigis-ei-tohi-voorkeeled-sinu-juurde-tulla-nende-juurde-minnakse-ise/ vaadatud 04.06.2021).
Räägitakse juba, et uut Õigekeelsussõnaraamatut enam ei tulegi (https://www.err.ee/1608235794/eki-sonastikureform-tekitab-keeleinimestes-tuska vaadatud 04.06.2021). Ju siis meile piisab netiportaalist, mis tõlgib eesti keelt vene keelde! Ju siis tuleb lasta eesti keel nii vabaks, et varsti on täiesti õige öelda: „Eile mina ostsin huvitavat raamatut bljät. Mina tegin minu raamatut lahti ja täna hommik no mina hakkasin lugeda selle raamatu. Miks sina minu mitte armastama?” Keel areneb ju! Millal otsustati, et igasugune muutus on areng?
Herakleitos ja meie president väitsid, et ainus püsiv asi on muutus (https://www.err.ee/1608211099/kersti-kaljulaid-umbrikupalga-saaja-peaks-arsti-juurde-minnes-habenema vaadatud 05.06.2021). Herakleitosel oli tegelikult ka oponente. Lasteraamatutest on meeles Zenon (temal jooksid võidu Achilleus ja kilpkonn). Zenoni õpetaja oli Parmenides, kes eitas muutust (sümpaatne mees!). Ja siis tuli Platon ja pani muutuse ja muutumatuse ühte patta. Mitte küll presidendile ja muudele materialistidele meeldival moel, sest muutus on küll mingil viisil olemas, aga lihtsalt muutumatu sfääri võbelev vari koopaseinal. Tegelikkuse hale koopia.
Mida arvan muutuse kohta mina? Midagi. Ma käitun nagu muutus oleks olemas, sest nii saan ma igapäevatoimetustega enam-vähem hakkama, aga ma pole sugugi veendunud ei muutuse olemasolus ega ka mitteolemasolus. Tean aga väga selgelt ühte asja: muutumatuseleer ja need, kelle jaoks muutumatus seisab muutusest hierarhias kõrgemal, teevad mind õnnelikuks. Eeldan, et see tähendab midagi. Pelgalt Herakleitosest ja presidendist minu vaim söönuks ei saa.
Olen viimaste aastate jooksul käinud Eesti Vabariigis kinos ainult ühe korra. Elamus oli muserdav. Pool tundi reklaame, mis olid suures osas maitsetud ja venekeelsed. Lühem versioon Soome filmist „Tundmatu sõdur”. Kõik venelastevastased solvangud, mis sõjaolukorras on täiesti normaalsed ning romaani tõlkes ka igati adekvaatselt ümber pandud, olid „tõlgitud” pehmemaks või jäetud üldse tõlkimata. Romaan „Tundmatu sõdur” tõlgiti eesti keelde muidugi enne Euroopa Liidu mõjusfääri langemist ehk veel sõnavabaduse ajal.
Minu jaoks näitaski tugev kontrast romaani- ja filmitõlke vahel, et Euroopa Liit on muutumas vanglaks, kust tuleb hakata põgenema. Sest selline „filmielamus” ei ole vabas ja iseseisvas riigis aktsepteeritav. Vaenlane ei kao nimelt ära, kui temast rääkimine on keelatud või mahedamaks tehtud. Mis oleks olnud õige? Esiteks mitte näidata enne filmi võõrkeelseid reklaame. Teiseks näidata filmi pikka versiooni (paljud eestlased on ju Soome armees teeninud!). Kolmandaks tõlkida solvangud nii nagu raamatus. Ehk õigesti.
Rahvaalgatus: Ei venekeelsetele subtiitritele Eesti Vabariigi kinodes!
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/56ee0864-e818-452f-b294-2c2d77737c17
Eestlased, läheks äkki lõpuks Eesti Vabariigis kinno?
05.06.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.
35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.
38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.
40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.
41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.