Piret Kivi: on õpetajaid, kes õpetavad ainet, ja neid, kes suruvad lastele peale ideoloogiat

“Oli kord kool. Koolis alustasid õppetööd kaks klassi: 1A ja 1B. Neile tulid õpetama matemaatikat kaks tublit õpetajat. 1A ette astus matemaatikaõpetaja kaabus. Kaabut kandis õpetaja küll ainult tänaval. Klassi ees oli ta igati hall ja tavaline. 1B klassi ette astus siniste juustega matemaatikaõpetaja, kelle T-särgil ilutses õõnsa südame pilt.

Esimeses tunnis pidid õpilased ära õppima tehte „1+1=2”. Matemaatikaõpetajad asusid andunult tööle.

1A

Õpetaja: Lapsed, paneme lauale ühe pliiatsi. Kas kõigil on laual üks pliiats?

Lapsed (kooris): Jaaaaaa!

Õpetaja: Paneme nüüd pliiatsi kõrvale veel ühe pliiatsi. Kas kõigil on see tehtud?

Lapsed (kooris): Jaaaaaa!

Õpetaja: Kes oskab öelda mitu pliiatsit on laual? Mari, palun!

Mari (kerge ebalusega): Kaks, õpetaja.

Õpetaja: Väga tubli! Lapsed, kas meil on elus alati pliiatseid käepärast?

Lapsed (kooris): Ei ole.

Õpetaja: Õige. Ei ole. Seega tuleb kasutada muid vahendeid. Mis vahendeid meil on? Tõnu, palun!

Tõnu: Võib kasutada komme ja kibuvitsamarju ja kustutuskumme ja…

Õpetaja: Väga hea. Aga kui te olete üksikul kivirahnul keset ulgumerd? Mida te siis kasutate? Kati, palun!

Kati: Sõrmi. Varbaid. Pilvi taevas.

Õpetaja: Väga tubli. Aga kui te olete pimedas toas ja teie käed on kinni seotud. Mida te siis kasutate?  Mati, palun?

Mati: Nähtamatuid asju oma peas.

Õpetaja (hõõguvi silmi): Just! Matemaatikud on kokku leppinud, et seda kirjutame „1+1=2”. Nõnda on võimalik nähtamatuid asju kirjeldada inimkeeles. See on meeletult põnev!

Juku: Õpetaja, mul on küsimus.

Õpetaja: Jah, Juku?

Juku: Ma vaatan laual oma kahte pliiatsit ja siis ma mõtlen, et kui neid pliiatseid oleks kohutavalt palju. Nii palju, et enam neid üles lugeda ei saakski, sest nii suuri arve pole mitte kuskil olemas. Kas sellisel juhul on pliiatsipaare ikkagi vähem kui pliiatseid? Ja kui see nii on, siis kuidas saab üks arv, mis on nii suur, et tal pole nimegi, olla suurem või väiksem teisest samasugusest hoomamatust arvust?

Õpetaja (kohkunult): Juku!!! Sina lähed kohe ülikooli.

Juku lahkub klassist 1A, kuid eksib teel ülikooli ära klassi 1B, sest ta on veel väike ja ei orienteeru vabalt linnaruumis. Lisaks ei lasknud kooli kojamadaam teda üksinda kooli peauksest välja. Õnneks jäi 1B klassi õpetaja hiljaks, sest ta jõi eelmisel õhtul moosipurgi disainiga klaasidest mahekaktusest aetud puskarit ning on nüüd mahepohmellis. Tund algas täpselt pärast Juku saabumist klassiruumi.

1B

Õpetaja (krõllissilmi isekõdunevast topsist bambuskõrre kaudu midagi luristades): Tere! Röhh!

Lapsed (kooris): Tere, õpetaja!

Õpetaja: Lapsed, kas me oleme head?

Lapsed (kooris): Jaaaaaa!

Õpetaja: Verikuut. Head lapsed pooldavad kõik elu kahe isaga. Kellel siin on kaks isa?

Lembit: Minul on, aga ema ütles, et ma ei tohi koduisale mersuisast midagi rääkida. Muidu ma enam kommi ei saa.

Õpetaja (jätab Lembitu seletuse tähelepanuta ja jätkab tundi): Muide, mis soost te olete? Juta, palun!

Juta: Mina olen tüdruk.

Õpetaja: Vastus oli liiga lai ja seega mitterahuldav, aga küll me edaspidi neid asju täpsustame. Istu nüüd maha ja joonista tunni lõpuks Irmale armastuspilt. Vaata, et seal oleks kindlasti vikerkaar, samasooline siil, midagi cistransbinaarset ja nii edasi. Armastus on väga tähtis.

Juta (hakkab nutma)

Õpetaja (paneb seinale pildi punaarmee sõduritest, kes vihuvad kükktantsu teha): Nii lapsed… Me oleme ju kõik nõus, et need isikud on eestlased?

Juku: Minu vanaisa ütles, et tema isa lasi sõjas selliseid maha.

Õpetaja (kurjalt): Homme tuleb su vanaisa isa kooli minuga rääkima. Lapsed, me ju mõistame Juku vanaisa isa sallimatuse hukka?

Juku (kurvalt): Vanaisa isa on surnud.

Õpetaja (sadistliku mõnuga): Seda parem.

Lapsed (satuvad segadusse)

Õpetaja (paneb seinale pildi Aafrika suguharust): Lapsed, me ju oleme nõus, et pildil on sõbralikud eestlased. Jevgeni, kas sa soovisid midagi lisada?

Jevgeni (laia irvega, milles peegeldub põlvkondi alkoholismi, verevalumeid, bolševismi ja musta teed, kus teelehti on rohkem kui vett): Akei. Miina jeestlane bljätt.

Õpetaja: Tubli, Jevgeni. Viis. Mis su perekonnanimi on?

Jevgeni: Mai tia.

Õpetaja: Tubli ikka. Homseks õppige kõik ära lehekülg üks. Kes teist ökokohvi joob?

Lapsed (langetavad häbelikult pilgu)

Öifrosiine-Taevasina: Minu emme joob. Mul on emme õunlihvänns pilt ka kaasas.

Õpetaja (heidab pilgu Öifrosiine-Taevasina emme pildile, punastab, tõmbab taskust kondoomi ja puhub selle täis): Mitu täispuhutud kondoomi on minu laual?

Lapsed (kooris): Üks.

Õpetaja (tõmbab taskust teise kondoomi ja puhub selle täis): Ja nüüd?

Lapsed (kooris): Kaks.

Juku (tõstab käe)

Õpetaja: Oota nats!

Juku (ootab)

Õpetaja (ohates ja silmi pööritades): Jah, Juku?

Juku: Kui meil on lõpmatu arv pohmas peaga õpetajaid, kes kannavad tühja südame pildiga T-särki, ning igal pohmellis õpetajal on vähemalt kolm matemaatikaraamatut, siis kas vastab tõele, et matemaatikaraamatuid on rohkem kui kassiahastuses õpetajaid, kes kannavad tühja südame pildiga T-särki?

Õpetaja (uuesti ohates): Matemaatikuna pean nentima, et sinu väide vastab tõele. Matemaatikaraamatuid on rohkem kui minusuguseid.

Juku (teatava kergendustundega): Jumal tänatud!

Nalja võib teha, kuid minu stseenides on teatav tõetera. Olen täheldanud, et konservatiivse meelelaadiga õpetajad ja õppejõud kipuvad õpetama. Oma ainet. Need teised, keda kutsutakse ekslikult liberaalideks, kipuvad lisaks peale suruma oma maailmavaadet ja neid va „euroopalikke väärtusi”, mida väga defineerima ei kiputa, sest tegemist on dogmaga, milles kahelda on keelatud.

Mõnikord on libaliberaalid üpriski halastamatud. Õpilane võib sellisele õpetajale viisakalt öelda, et inimene, kes elab Eestis ja oskab eesti keelt, ei pruugi olla eestlane. Sest elab ju ka Inglismaal eestlasi, kes oskavad inglise keelt. Nad ei ole inglased. Õpilane võib sattuda hämmingusse, kui aines, milles pole inimseksuaalsusega kõige vähematki pistmist, kukub õpetaja neile lambist rääkima, et head inimesed hääletavad referendumil (sellel, mis nüüd ära jääb) homoabielu poolt.

Õpilasel võib hakata lausa halb, kui seinale ilmuvad puuderdatud parukates nimekad teadlased, keda õpetaja kutsub põlglikult rassistideks. Selline käitumine on juba kahjuks Eestis täiesti olemas. Olen seda oma silmaga näinud ja kõrvaga kuulnud. Loota jääb ainult Jukude peale, sest Jukud pole suu peale kukkunud. Je suis Juku.

Ei saa muidugi väita, et konservatiivid ei mõjuta ega „ajupese” kedagi. Inimene mõjutab teisi pelgalt oma olemasoluga. Samas ei tee konservatiivid seda (paha)tahtlikult. See teeb meid lühikese aja vältel nõrgemaks ning võimaldab „progressiivsetel” koolidel välja paisata aina uusi ja uusi hälbinud isikuid, kes määratlevad ise oma rahvust ja sugu, olles tegelikult selgelt midagi muud. Pikas perspektiivis on jätkusuuteline aga ainult konservatiivne maailmavaade. Pange oma mudilased klassi 1A. Päästke Eesti!

Piret Kivi

16.02.2021 Anno Domini

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.