19.08.2021
Alles tänavu juunis informeeris USA saatkond Afganistani, et on alanud “uhkuse kuu” – ehk andis seegi Talibanile toetust juurde.
“Äikesevihmas ja tuuleiilides tuleb ikka uni peale. Heitsin minagi magama ja Une-Mati viis mu kuldsetesse kuuekümnendatesse. Kõmpisin mööda tänavat, riidest kandekotis roheline banaan, mille olin saanud leti alt, ja tühjad hapukoorepurgid, mis tuli viia taarapunkti. Elu oli ökoloogiline, biodünaamiline ja mahe. Kangialustes hulkusid kastreerimata ja kiibivabad kassid ja koerad. Vaesekesed said kuidagi omadega hakkama.
Järsku kostus kohutavat pannide tagumist. Eestimaa metsadest väljusid Tallinnapann, Tartupann, Viljandipann, Pärnupann jne. Mehed olid räbalais, habetunud ja hambuni relvastatud roostes praepannidega. Koos ühineti ühtseks metsavendade mereks ning siseneti võidukat kaerajaani vihtudes linnadesse. Nõukogude armee, KGB ja kodukootud kollaborandid said sellise eksprompt tantsupeo peale otse loomulikult närvivapustuse ja põgenesid ummisjalu Venemaale. Kogu sõjatehnika jäi meile.
Eestist sai võib-olla tuumariik. Rahvas juubeldas. Tallinnas Raekoja platsil hüüti lakkamatult: „Elagu Tallinnapann!” Karmid aastakümned metsas olid lõpuks kandnud oodatud vilja. Venelased peksti Peipsi taha ning välja kuulutati Eesti Metsavennariik. Eestlaste rahvusriik. Õnn oli saabunud meie õuele.
Minu jaoks oli Talibani võit ilmselge. Kirjutasin sellest isegi Uutes Uudistes (https://uueduudised.ee/arvamus/piret-kivi-mis-juhtub-siis-kui-tanapaevane-armee-kohtub-keskaegsega/ vaadatud 19.08.2021). Mind ei peetud kõikjal muidugi adekvaatseks, aga oma arvamust julgen kõigest hoolimata avaldada.
Minu arusaamist elust ja inimloomusest on väga sügavalt mõjutanud Sinimägede lahingu isa. Kindral Steiner veetis oma pensionipõlve Münchenis raamatuid kirjutades. Königsbergi gümnaasiumiharidus on Königsbergi gümnaasiumiharidus. Kunagi tähendas see võimet raamatuid kirjutada. Muide, Steineri raamat „Relva-SS vabatahtlikud” on ka eesti keeles olemas. Tõlkis selle „Iliase” ja „Odüsseia” tõlkija tütar. Soovitan soojalt lugeda.
Kindral Steineri maailmavaade oli lihtne. Ta väitis, et kui omavahel lähevad vastamisi tahe ja oskused, siis tahe võidab. Vabatahtlik ja oskusteta isik, kes soovib kõigest hingest võidelda, on määratult palju rohkem väärt kui suurepäraste oskustega sõdur, kellel on sõjast tegelikult kama kaks.
Kindral Steiner imetles väga Lord Byroni sõjalisi saavutusi, sest Byronil puudusid sõjalised oskused. Tahe võtta Kreeka ära türklastelt oli aga kosmiliselt suur. See vankumatu tahe ja sellega kaasnevad rohelised mehikesed-metsavennad-bandiidid-terroristid-teeröövlid-piraadid-vabadusvõitlejad (heal lapsel ikka mitu nime) tõid kaasa suurriikide huvi ja Navarino merelahingu (1827). Kreeka saigi vabaks.
Kui me Afganistanist taandusime, siis hämmastas mind napp uudistekajastus. See oli lugupidamatu meie sõdurite vastu. Pealekauba oli minu jaoks taandumine ikkagi väga selgelt sõja kaotus ning sõja kaotus on tõsine asi. Ometi oli meedia suhteliselt vakka. Olukord meenutas Sinimägesid. Ka Sinimägede lahingu aastapäeva ei taheta meedias väga mainida. Ka see on lugupidamatu.
Afgaanide jaoks on taliibid nagu meie metsavennad. Nad tõid Afganistanile vabaduse. Nüüd on nad asunud keelustama eksperimentaalseid koroonavaktsiine (https://eestinen.fi/2021/08/kuum-taliban-keelustas-afganistanis-koroonavaktsiini/ vaadatud 19.08.2021). Olgu tänatud Allah! Kas varsti peavad minusugused lamemaalased ja puukallistajad Talibanilt poliitilist varjupaika anuma? Olen selleks valmis.
Aramis soovis vahepeal kuningast lahti saada. Kohutav kuritegu! Kes raamatut on lugenud, teab, et plaan ebaõnnestus ning Aramis põgenes välismaale. Tapalavast parem ikka. Ühel hetkel saabus Aramis tagasi Prantsusmaale. Nüüd oli ta Hispaania suursaadik. Südamlikult sülelesid teineteist Aramis ja d’Artagnan. Olin ärkvel, kuid sellest hoolimata lendas mu pähe fantaasia sellest, kuidas põgenesin mürgisüsti ja „tervisepassi” eest Afganistani ning Taliban tegi mu Afganistani suursaadikuks Eesti Vabariigis.
Tormasin kohe Tallinnasse ametikohustusi täitma, sest teise riigi suursaadikut eksperimentaalvaktsiiniga ahistada ei tohi. Suursaatkoopasse saabus visiidile Buratiina. Võtsin Buratiina vastu pidžaamas. Istusime suursaatkoopasuus diplomaatilise lõkke ääres ja rüüpasime afgaani teed. Olin hämmingus, et järsku ei huvitanud kedagi minu terviseandmed. Keegi ei püüdnud mind meelitada, survestada või ähvardada mürgisüsti tegema. LGTB juttu ei räägitud üldse ning Buratiina kuivadelt huultelt kostus korra isegi kurikuulus tabusõna „eestlane”. Kibeda maitse uhtus ta teega huultelt minema.
Mõistsin Buratiina kannatusi ning tegin talle väga siirupise tee. Nii oli tal kergem. Mainin ära, et minu uus valitsus hindab hõimukuuluvust ja ei arva sugugi, et etniline rahvusriik on düstoopia. LGTB asjadesse meie valitsuses hästi ei suhtuta. Kordan ka: Taliban ei taha koroonavastaseid eksperimentaalvaktsiine. Arst, kes neid manustab, on Afganistanis kurjategija.
Mõtlesin parajasti Afganistani kriminaalkoodeksile, kui suursaatkoopasse saabus endine vandeadvokaat Kaja tänu kelle südamlikule koroonahoolitsusele kaotasin Eestis tööd ja ei saanud enam avalikus ruumis kõikjale siseneda. Oleksin eraisikuna meeleldi Kaja suursaatkoopast välja visanud, aga diplomaadi töö pole vihastele. Kaja ja koobas. Sukk ja saabas.
Minu ja paljude teiste eestlaste tööalased mured tuli lükata tahaplaanile. Vaaritasin seega Kajale suursaatkoopa lõkkes igasuguseid afgaani hõrgutisi ja maiustusi. Kausikese halvaad hõõrusin ka talle uhmris valmis. Isegi afgaani leiva küpsetasin Kajale. Otsast läks küll natuke kõrbema, aga selle kõrbenud otsa sõin vapralt ise ära. Jah, suursaatkoopas on enamasti mõnus olemine.
Umbes aasta pärast või nii tähistame oma Suurt Vabadusepüha. Tulge kõik lõkke äärde pittu. Plaanis on kõmmutada automaadivalanguid tähistaeva suunas. Lööme tantsu. Pidu on alkoholivaba. Tee voolab ojadena. Praegu uluvad mu suursaatkoopa ees Mondo ja teised neomarksistid. Kui nad seda tralli enne Suurt Vabadusepüha ära ei lõpeta, tuleb diplomaatiline noot. Nooda viskan ise. Ülemus-minister-mulla õpetas.
Meil oli mägedes õppelaager. Ma ei saa öelda, kus täpsemalt, sest meil käib välistudengeid ka ja neil on ülikõva andmekaitseseadus peal. Ameeriklased mõnikord uurivad, et ikka kes täpsemalt ja kus täpsemalt, aga me ei ütle neile midagi või juhatame nad sinna, kus pole ühtegi laagrit. Las matkavad värskes õhus ja tugevdavad immuunsüsteemi.
Juba aastaid tagasi oli ameeriklastel Afganistanis probleeme. Noored ameeriklased ei kannatanud välja, et nende afgaani sõbrad ja liitlased hoidsid sõjaväebaasis ketis mudilasi, keda nad vägistasid (https://www.nytimes.com/2015/09/21/world/asia/us-soldiers-told-to-ignore-afghan-allies-abuse-of-boys.html vaadatud 19.08.2021). Öösel mudilased karjusid. Ameeriklastele ütlesid nende ohvitserid, et teemat tuleb ignoreerida. Mõned sõdurid ei suutnud seda aga teha, sest väga ebameeldiv on elada sõjaväebaasis, kus vägistatakse lapsi. Kuidas sa öösel magad, kui lapsed karjuvad!
Seega oli ameeriklasi, kes peksid oma liitlased ja sõbrad hakklihaks. Siis tuli kohus. Kohtus peab rääkima tõtt. Valetamine on seal rangelt keelatud. Nõnda rääkisidki Ameerika sõdurid kohtus tõtt. Ometi ignoreeriti teemat edasi. Hea uudis on see, et Talibanile pisikeste poiste vägistajad ei meeldi. Kui Taliban hakkab Afganistani endise armee pedofiilide ja vägistajatega arveid õiendama (loe: neid hukkama), siis pole väga nördinud vaja olla. Liberastid tegid ju koostööd räigete pedofiilide ja vägistajatega. Silm ka ei pilkunud, sest kui ideoloogia on sobilik, siis sobivad ka rasked kuriteod.
Üritan vaadata maailma asju avaramalt ning jään lootma Iraani lahendit. Iraanis valitses kunagi ebameeldiv käpik-šahh. Siis toimus islamistlik revolutsioon. Tänaseks on olukord mahenenud. Olen kokku puutunud paljude inimestega, kes on käinud Iraanis turismireisil. Neile meeldis seal väga. Kõrgkultuur, maitsev toit, kaunis loodus, sõbralikud inimesed. Ma isegi käiks meeleldi Iraanis ära. Jah, ma olen teadlik, et seal on piiranguid ning suure tõenäosusega ma Iraanis elada ei sooviks. Samas on Iraanis rohkem naistudengeid kui meestudengeid. Jään seega lootma, et ka Talibani poisid teevad sellise mahedama Iraani stiilis riigi. Siis hakkame kõik Afganistanis mägimatkadel käima.
Ei ole vaja kõikjale utoopiat eksportida ja teisi inimesi oma luuludega lühisesse ajada. Mõned inimesed soovivad elada omamoodi. Oma rahva seas. Isegi mina, kes ma olen eurooplane, ei talu Brüsselist tulevat vaimset vägivalda. Eriti halvasti talun ma vaimset vägivalda, mis tuleb kohalikelt Brüsseli vasallidelt. Nemad on eestlased ja eestluse maha müünud. Tahan elada eestlaste rahvusriigis ning kooskõlas ehtsate Õhtumaa väärtustega. Mida tunneb oma hinges aus afgaan, kui Kabulis tõuseb LGTB kuu (https://meiekirik.net/index.php/uudislood/1840-usa-informeeris-juunis-afganistani-lgbti-oigustest vaadatud 19.08.2021)?
Jään ootama Tallinnapanni ja kogu Eesti panni. Talvel tulgu Talipann.”
19.08.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.
35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.
38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.
40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.
41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.
44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.
45. Durant, Will 1937. Lood filosoofia ajaloost III. Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism. Tõlkinud L. Anvelt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
46. Meumann, Ernst 1923. Esteetika süsteem. Tõlkind Ants Oras. Tartu: „Odamees” Carl Sarap.
47. Aurelius, Marcus 1983. Iseendale. Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
48. Luts, Karl 1920. Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest. Tallinn: Kirjastus A.-S. „Varrak”.
49. Karilas, Y. 1933. Vallutajaid, leiutajaid, avastajaid. Autori loal soome keelest tõlkinud M. Lpk. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
50. Tsiskarašvili, Dmitri 1998. Itaalia keele õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
51. Jaaniste, Jaak 1999. Füüsika XII klassile. Kosmoloogia. Tallinn: Kirjastus „Koolibri”.
52. Feuchtwanger, Lion 1976. Toledo juuditar. Saksa keelest tõlkinud Henn Saari. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
53. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Saksa keelest tõlkinud Sirje Annist. Tallinn: Olion.