Piret Kivi: see, kuidas suhtutakse Eesti Vabariigis anno 2022 eesti keelde, teeb meeletult haiget

Michelangelo surematul freskol teevad Jumal ja Aadam elegantset epidemioloogilist tervitust. Nende sõrmeotsad kokku ei puutu (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/64/Creaci%C3%B3n_de_Ad%C3%A1n_%28Miguel_%C3%81ngel%29.jpg  vaadatud 24.11.2022). Jumal on kooli- ja gümnaasiumiõpilaste puntras. Alaealised on alasti, kuid see pole ohtlik, sest Jumal ei nakatu. Ta on ise nakkav. Aadam näeb välja nagu noor kreeka jumal, aga kui ta ise identifitseerib end Aadamana, siis on ju kõik korras. Edasised mõtisklused selle kunstiteose kohta jätan kunstiteadlastele.

Michelangelo surematu fresko ei ole aga sugugi pilvitu nähtus. Nimelt olid olemas religioosse kunsti reeglid. Kunstnikud pidid nende reeglitega arvestama. Michelangelo ei arvestanud. Ühiskond muutus drastiliselt. Ja palun ärge tulge mulle rääkima, et renessanss oli üdini positiivne nähtus. Koolide ajupesust mulle juba piisab. Edaspidi soovin kuulata vastaspoole sõnavõttu.

Eestis on hulgaliselt igasuguseid arutelusid ja mõtisklusi. Paljud neist on väga huvitavad ja tunduvad isegi tehtavad. Üks sünge koll prõmmib aga vastu ust. Koll möirgab, et Eestil on olemas piirid. Praktilist laadi arutelud ja mõtisklused (need, mis tegelevad tegeliku eluga Eesti Vabariigis) peavad seetõttu jääma riigi eesmärgi raamidesse. Tsiteerin: „mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv  vaadatud 24.11.2022). Kas nad aga jäävad?

Meil on olemas riigi eesmärk. Meil on olemas riigikeel. Kõik oleks nagu selge. Aga ometi ehitatakse siia tegelikult mingit multikulti inimaeda. Spämmin Guuglit nagu hull, et nad lõpetaksid mulle venekeelsete reklaamide näitamise. Miks peab Eestimaal (!) elav eestlane (!) vaatama kohustuslikus korras venekeelseid reklaame? Kui mulle hakkasid tulema Swedbanki venekeelsed reklaamid, otsustasin haarata Pipil patsidest ja neile kirjutada. Minu esimene meil:

Sõbralik robot vastas mulle kohe. Esitan ühe kolmandiku roboti kirjatööst.

Varsti kirjutas mulle Jekaterina. Sobilik nimi. Katariina Suur oli Rootsi kuninga (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2a/Gustav_III_by_Alexander_Roslin_-_no_frame_%28Nationalmuseum%2C_15330%29.png  vaadatud 24.11.2022) esimese astme nõbu. Eesti territooriumil see vereside neil sõjapidamist ei takistanud. Õnneks ei kirjutanud mulle Rootsi kehkatskuninga nõo nimekaim inimkeeles nagu tema robotist kolleeg:

Mina ei käi oma arvutis venekeelsetel lehtedel. Aga isegi kui käiksin? Kas see tähendaks siis, et Eestis registreeritud ettevõtted võivad mu kohe üle valada venekeelse reklaamiga? Sellise õudusstsenaariumi peale ei julge ma enam oma Uue Testamendi kreeka keele õpiku poole kiigatagi. Nimelt on mul neid kaks: üks inglise ja teine vene keele baasil. Nende kasutamine õppetöös ei tähenda minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt, et ma luban Eesti ettevõtetel endaga suhelda inglise ja/või vene keeles. Loogika „Loed kaks lehekülge Dostojevskit originaalis ning ostad edaspidi Eestis leiba vene keeles“ on loogikavaba loogika.

Aga jätkasin mõnusat vestlust pangarahvaga.

Lisan, et enam robot mulle automaatteadet ei saatnud. Võib-olla ehmatas teda sõna „jälk“? Võib-olla sukeldus vaeseke otsejoones prügikasti, kus ta ootab oma lõplikku reisi tühjusesse.

Mulle vastas aga Kai, mis on Rootsi pangas töötamise jaoks suurepärane nimi. Eriti moodsal ja sootul ajal. Saab ju Kai Rootsi ja Eesti vahet voolata. Või mis see termin oligi? Räägin muidugi algtasemest, kuna sugusid olevat palju rohkem kui kaks (nõnda mulle vähemalt Tartu Ülikoolis juba õpetati), aga kuskilt peab lihtsooline alustama. Ka suured jõed on alguses tagasihoidlikud nired. Kosed, krokodillid ja vesiroosid tulevad hiljem.

Google on mu juba ammu põrgusse saatnud. Sealse rahva arvates ongi Eesti venekeelne riik. Ainult nii ja mitte muul viisil saab nende käitumist tõlgendada. Swedbank võtab aga tööle praktilise mõtlemisega inimesi. Säherdusi kuulnukse vanasti olnud ka prantsuskeelses Kanadas. Kohas, mille olukorda ei saa Eestiga võrdsustada, sest tegemist on Uue Maailmaga, kahe suurkeele omavahelise kemplusega ning määratult suurema rahvaarvuga. Kui Québeci praktikud oleksid oma tahtmise saanud, oleks meil praegu mitte üks, vaid kaks Louisianat. Kindlasti leiate Louisianas mõne ägeda folkloorifestivali, kus saate kuninglike liiliate all tantsu lüüa ja kuulete krabi krõbistades paari sõna, mis pole inglise keeles. Québecis elab ca kaheksa ja pool miljonit inimest. Võtke Québeci keeleseadus ja tehke see vähemalt kümme korda krehvtisemaks (lisasin valemile ka tõsiasjad, et eesti keel on väikekeel ning eestlased ei ole Uue Maailma asukad).

Didahhe’d tõlkides avastasin, et kreeka „dogma“ tähendab muuhulgas ka korraldust ja määrust. Peaminister kehtestas meile oma dogmaga apartheidirežiimi ja maskiballi (jälle üks kaunis Rootsi ajalugu meenutav sõna! Hendrik Krumm on mul siiani meeles). Apartheidirežiimile ja maskiballile mõjus halvavalt Venemaa rünnak Ukraina vastu. Mina saan praegu natuke vabamalt võtta ainult seetõttu, et teised inimesed peavad surema väga koledat surma ja kannatama kujuteldamatuid piinu. Oma kurja dogma eest peaks despoot olema vanglas. Aga ei ole…

Mind haaras meeleheide. Samal hetkel ilmusid nagu seened pärast vihma välja igasugused vaimse tervise spetsialistid. Nad saadavad listidesse meile. Tundub, et toimuvad töötoad, kus antakse isegi süüa ja alkohoolseid jooke. Söök turgutab kahtlemata vaimset tervist. Hiinlased on suure osa oma vallutusstrateegiast rajanud söögile. Kui neil on vaja sinuga äri teha, toidavad nad sind enne meeletult ja ohtralt. Siis sa härdud, oled õnnelik ja teed, mida hiinlased tahavad. Hea, kui oled ka natuke riisiveinine. Lepingule kirjutad alla dopamiinilaksuga käsikäes.

Vaimse tervise teenust ei saa aga kuidagi vastu võtta neilt, kes ise probleemi tekitasid või kes toetasid apartheidirežiimi sõnade ja/või tegudega. Selle ekvivalent oleks ju katuse ostmine maffialt. Ostad maffialt kaitse kurjade jõudude vastu. Kurjad jõud on aga maffia ise. Sellises ringmängus ma ei osale.

Otsustasin seega olla vanamoodne ja hakata palvetama. Peaingel Miikaeli poole. Ladina keeles, sest seda keelt kurjad jõud kardavad. Paremaks palvetamiseks oli mul vaja tööriista. Sellise jaotusega palvehelmeid, mida ma Eestist ei leidnud. Üritasin neid osta muuhulgas Prantsusmaalt, aga Swedbank ei lubanud. Minut hiljem lubas Swedbank (räägiks natuke nende valuutakursist ka?) mul osta inglite palvehelmed Ameerika Ühendriikidest. Kokku läks see lõbu mul maksma nelikümmend eurot millegagi (koos saatmiskuludega). Kuid firma on sama, mis varustab paavsti Šveitsi kaardiväge. Palvehelmed saadavad nad koos relvakandmisloaga, sest need helmed on ehtne relv kurjuse vastu. Põrgusse tuleb ju paisata saatan isiklikult.

Aastaid tagasi tellisin Ameerika Ühendriikidest raamatuid. Raamatud tulid kohale. Mäletan, et kord sattusin hoogu ja tellisin suure hunniku lugemist. Pakk liikus tollisarasse, kuhu pidin minema kohale ja maksma lunaraha. Suur saadetis on suur saadetis. Väiksed pakid olid aga alati lihtsalt väiksed pakid. Toll nende vastu huvi ei tundnud ning lihtinimesi ei kiusanud. On pisut naljakas, et tol ajal ei räägitud „avatusest“ ja „sallivusest“. Nüüd on „avatus“ ja „sallivus“ meie ebajumalad (sitajumalad 1739. aasta piiblitõlkes). Aga isegi nööpnõel, mis on ostetud väljastpoolt Euroopa Liitu, läheb tolli. Ja seal peab maksma. Kui õnnestub. Muidugi võib maksta rohkem. Omnivale. Siis õnnestub alati (kas Omnival on tolliga salasobing?). Aga kui ma ei taha rohkem maksta, sest niigi juba veristatakse? Kirjutasin tollile kirja, sest nende lehel ma maksta ei saanud. Tollirobot saatis mulle vastuse. Olgu allpool antud üks kolmandik roboti esseest:

Tänapäeval tähendab avatus seda, et sa pead vaatama filmi. Filmikunst on väga avatud. Vaatasin filmi, suhtlesin tolliga. Pärast tunde nende veebilehel õnnestus maksta. Miks pidin ma vaatama filmi, veetma tunde e-tollis ning uskuma, et ma elan avatud maailmas? Ei, ei, ei. Avatud maailmas tohivad lihtinimesed endale pisiasju osta kõikjalt. Olgu antud üks kiri, mille kirjutasin tollile:

Hakkasin tundma huvi, miks lastakse „avatud ja sallivas maailmas“ tollil vaeseid inimesi pommida, sest ausalt öeldes ei näe ma mingit vahet tollil ja koolikiusajatel, kes võtavad väiksemalt klassikaaslaselt kommiraha ära. Toll esitab põhjuse oma kodulehel (https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/saadetised/paki-deklareerimine  vaadatud 23.11.2022). Õnneks ka riigikeeles:

Toll väidab, et „käibemaksuvabastus kadus“. Täpselt samamoodi nagu kaovad võtmed, telefon ja peast mõtted? Kuidas saab käibemaksuvabastus ise kuhugi kaduda? Otsustab ära ja kaobki? Või kadus hoopistükkis ära see tähtis dokustaat, mis väitis, et käibemaksuvabastus ei ole kaotsis? Aga kuna nüüd on dokustaat kadunud, siis on ka käibemaksuvabastus kadunud? Issand Jumal! Otsige see paber üles!

Minu kui tollivõhiku jaoks on ilmselge, et käibemaksuvabastus ise kuskile ei kadunud. Keegi, kes on hästi avatud ja salliv, otsustas käibemaksuvabastuse ära kaotada, sest mida vähem lihtinimene kaugete riikide inimestega suhtleb, seda avatum ja sallivam ta on. Kaubandus on muide maailma eliitsuhtlus. Te vaatate 16. sajandi eluolust rääkivat Türgi seebikat ja ei mõtle üldse, kuidas see info Euroopasse sai. Sai nõnda, et üks kaupmees pani toime majanduskuriteo ning läks vangi. Samas kongis ootas oma lunaraha saabumist burgundia palgasõdur. Kaupmees – kes oli suutnud tolli põhjalikult välja vihastada – oli aga kõigest hoolimata äge suhtleja. Ta oskas võõrkeeli ja tundis huvi õukonnaklatši vastu (https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k125719z.r=Nicolas%20de%20Moffan?rk=21459;2   vaadatud 24.11.2022). Edasist näete te televiisorist.

Igasugune lihtinimeste suhtluse tõkestamine – ka selle, mis toimub pisipakkide vormis kaugetelt maadelt – on avatuse vastane teguviis. Euroopa Liit on otsustanud olla suletud ja rääsunud ning meie riigikogu pole pidanud tarvilikuks ühepoolselt seda seadust tühistada. Nii lihtne see ongi.

Mis siis Eesti Vabariigis toimub? Avatud me ei ole (vt minu kogemused tolliga). Eesti riigi eesmärke me ka ei täida. Mida me siis siin tegelikult teeme? Kapseldume suletud impeeriumisse? Impeeriumisse, kus pole enam rahvuseid, sest „inimesed identifitseerivad“. Impeeriumisse, kus eesti keel on kuulutatud suurkeeltega võrdseks ning on seega keelepallis sama kõva nagu mina Messi ja Ronaldo ja nende sõprade vastu. Kui julgen halada, siis olen raske iseloomuga. Kui halan veel, siis kukub kõrgliiga mängija murule pikali. Tal hakkavad krambid ning ta oigab kurvalt. Kaamera näitab, et mina teda ei puudutanud. Aga ma olen paha ja süüdi. Saan värvilise kaardi, kohustusliku homopaela ja käsu inimesi armastada neile sobivates keeltes. Pean armastama ja nautima pitsat. Kuidas saab asju armastada? Kuidas saab pitsat nautida? Ma ei saa sellest aru. Tegelikult saan. Need on halvad otsetõlked.

Heitke palun pilk Eesti Vabariigi eesmärgile. Ärge arutage riigikogus, meedias ja konverentsidel teemasid, mis käivad eesmärgile vastu. Kui tahate elada teistsuguse eesmärgiga kohas, siis kukutage kõigepealt Eesti Vabariik. Seejärel kirjutage uus eesmärk ning asuge rõõmsalt selle raamides tegutsema. Rajage näiteks Eesti Ühendemiraadid, mida juhivad Põhja-Eesti emiir, Lõuna-Eesti emiir ja Saarte emiir. Siis võite meile võõrkeelset avalikku ruumi ja teenindust anda lõputult. Aga konks on ka. Eesti Ühendemiraatides oleksid kodanikud ainult eestlased. Teised on võõrtöölised. Ka siis, kui nad on kogu elu Eestis elanud. Nad ei saa mingeid toetusi ning rohkem kui kolm kuud ilma tööta tähendab deportatsiooni oma esiisade maale. Kas tõesti tahate Eesti Ühendemiraate? Või äkki tahaks Eesti Vabariiki, kus kõigil oleks õigus midagi saavutada riigi eesmärgi raames?

Praegu toimuv on alatu, võigas ja julm. See, kuidas suhtutakse Eesti Vabariigis anno 2022 eesti keelde, teeb meeletult haiget. Normaalne ei ole see mitte ühestki küljest vaadates. Süsteem sunnib aina enamaid ja enamaid eestlasi suhtlema oma kodumaal püsielanikega võõrkeeltes. Sest seadus ütleb: Iga inimene kõnnib punktist A punkti B. Vahemaa on kümme kilomeetrit.

Reaalsus lisab allmärkuse: Olemas on riiklikud bussid, rongid, eeslid ja funikulaarid.

Palju meist läheb punktist A punkti B kõndides? Mõned ikka, kuid bussijuhtide ja eeslitega on sellisel juhul pidevalt ütlemist. Mõlemad kogukonnad on umbkeelsed ja eeslipabulate sisse astumisest pääsu pole. Funikulaarist oksendatakse lagipähe ja rongi õigusriigis ilma maski, kondoomi, kiibi ja skafandrita ei pääse. Venekeelne tervisealane infoleht antakse koos tasuta rongipiletiga. President hüppab rongist maha ja peab perroonil B isamaalise kõne. Ta ütleb: „Nii hea on toimetada jala ja paljajalu punktist A punkti B, kallid Eestimaa eestimaalastest mitmekümne emakeelega meie Eesti inimesed, sest juba lumehelbeke liugles tasa tasa, sõi aganaleiba ja tegi pirruvalgel süsti.“

24.11.2022 Anno Domini

Piret Kivi