PÖFF – poliitkorrektne öökimaajav filmifestival?

Poliitkorrektsus on juba ammu filmikunsti imbunud ja erandiks pole ka Pimedate Ööde Filmifestival, kus oli võidukas “draamakomöödia võõrahirmust”.

Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna sai Bulgaaria režissööri Ivaylo Hristovi film “Hirm”, mis kujutab humoorikalt kohalikku küla haaravat hirmu, kui sinna ilmub mustanahaline pagulane, edastab BNS.

Bulgaaria-Türgi piiri ääres elav naine satub metsas illegaalselt piiri ületanud Aafrika migrandi peale. Ta pakub mustanahalisele mehele peavarju. Paraku tekitab võõra tulek teistes elanikes hirmu, keerates külakese elu pea peale, kirjeldatakse filmi.

“Tõeliselt kaunis film, mis käsitleb tõsist ja olulist teemat nutikalt kuiva huumorit kasutades. Tark, muljetavaldavalt kirjutatud ja suurepäraste osatäitmistega linateos suudab haruldasel moel olla ühtaegu empaatiline ja samas provotseeriv, pakkudes samas ka rabavat absurdihuumorit. Ajal, mil rändeteemad kõikjal kirgi kütavad, mõjub see film eriti asjakohaselt,” resümeeris žürii, mille tööd juhtis Briti filmikriitik Mark Adams.

Kui võtta reaalset elu, siis on kõik vastupidine. Kuidas sai neeger Bulgaaria metsa? Selge – ta on ebaseaduslik migrant, kes on ületanud päris palju piire nende riikide seaduste vastaselt. Teda võiks sõbralikult tervitada vaid siis, kui ta astuks maha laevalt või lennukilt ja seadusliku viisaga. Selles situatsioonis on ta kurjategija.

Miks ei peakski bulgaarlased mehesse hirmuga või vähemalt ettevaatusega suhtuma – ilmselt teavad nad uudistest nii seda, kuidas Kreeka Lesbose saarel migrandid ise oma laagri põlema pistsid, kui ka seda, kuidas migrandid kevadel Türgi-Kreeka piiril Kreeka piirivalvureid kividega loopisid. Needsamad aafriklased ronivad Ceutas ja Melillas politsei silma all ja nende keelust hoolimata üle kõrgete tarade, riskides oma eluga.

See, mis piiridel tegelikult toimub, pole pooltki nii naljakas kui Hristovi film. Lesbosel ja teistel Kreeka saartel on kohalikud inimesed surmani tüdinud neist Lääne pürgijatest, kes on laagrites elades kohalikke terroriseerinud, alates pühakodade rüvetamisest kuni oliivisalude põletamiseni.

“Ajal, mil rändeteemad kõikjal kirgi kütavad, mõjub see film eriti asjakohaselt,” arvab žürii. Ehk oleks kohane PÖFF-ile tuua mõni film, mis käsitleks põlisrootslaste elu, kes oma kodumaal kannatavad rängalt sisserännanute organiseeritud kuritegevuse all, olles kaotanud kontrolli oma maa üle, näiteks Malmös ja Göteborgis, kus no-go-tsoonidesse ei julge isegi politseinikud minna. Väga tõenäoline, et Bulgaariast edasi Lääne-Euroopasse pääsenuna saaks sellest aafriklasest ebaturvalisusele kaasaaitaja.

PÖFF on lihtsalt üks “liberaalse väärtusruumi” põhimõtete järgi loodud filmide näitamise koht, kus jäävad kajastamata olulisemad probleemid – kuidas Euroopa võõraste kultuuride sissetungiga oma identiteeti kaotab.