Põhimõtte “Eelista eestimaist” igakülgne lõpp – maasikakasvatajad eelistavad ju ukrainamaist

Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed mitte osta sel suvel nende Eesti maasikakasvatajate toodangut, kes kasutavad võõrtööjõudu – inimesed on vihased selle üle, et kui oma riigis tahetakse suvi ära jätta, siis ukrainlaste jaoks on kõik teed valla.

“Need marjad võite pista sinna, kus ka päike ei paista – kui maasikate korjamiseks läheb vaja meil võõrtööjõudu, siis ma juba ostan marjad otse välismaiselt kasvatajalt,” kirjutab üks kommentaator.

Juba eelmisel suvel kirjutasid paljud inimesed sotsiaalmeedias, et kui varem oli neil põhimõte osta ainult omamaist toodangut, siis pärast maasikakasvatajate skandaalset pealetungi massimigratsiooni piiravale valitsusele ning eestlastest korjajate avalikku mõnitamist meedias ei näe nad enam mõtet kodumaist tootjat toetada – nemadki ju kodumaist töömeest ei hinda ja maasikate maitse on ka Poola-Leedu omadel sama.

Need maasikakasvatajad, kes ukrainlastest elatuvad, boikotist ilmselt ei heitu – nad toodavad lepingute alusel ja sageli välismaistele töötlejatele (Soome) ning üks ettevõtja teist poliitilistel või põhimõttelistel põhjustel boikoteerima ei hakka. Küll aga võib boikott tabada neid, kes pakuvad ukrainlaste korjatud marju koduturul moosikeetjatele ja muidu maiustajatele. Ukrainlaste kasutajad leiab netist lihtsalt üles.

Eelmisel suvel kirjutati meedias mitmel korral, et suvi läbi möllanud maasikasõda muutis esmakordselt inimeste suhtumist kodumaisesse toodangusse. Ilmselt see arusaam hakkab nüüd “eelista eestimaist” suhtumist põhjalikult lammutama. Ja mis parata, süüdi on selles ka maasikakasvatajad ise, kes eelistavad “ukraina-maist” ja peavad eestlastest korjajaid kõlbmatuteks.

Meil on põllumajanduses eurorahad ja -reeglid, uued tehnoloogiad ja sordid, Euroopa ühisturg ja Kolmanda maailma tööjõud – mis eestimaisest siin enam rääkida?