Helsingi Perussoomlaste esindus külastas hiljuti Pärnu kontserdimajas peetud EKRE talvepidu, tehes seda EKRE Tallinna ringkonna kutsel, kellega neid seob ühine koostööleping. Põhjanaabrite sõsarparteid võõrustas EKRE juhatuse liige, Tallinna ringkonna esimees Mart Kallas.
„Sõitsime läbi kauni maa ning Mart tutvustas meile sõbralikult ka Eesti tuntud vaatamisväärsusi ja ajalugu. Kohtumine oli vahetu ja avatud,“ kirjeldas Perussuomalainen Helsinki esimees Sanna Sadeluoto. „Peamine üritus toimus Pärnu kontserdimajas ning tutvusime ka kuulsa Pärnu Iseseisvuse väljakuga, kus on välja kuulutatud Eesti iseseisvumise sünnisõnad. Kõikjal lehvinud iseseisva Eesti lipud lõid isamaalise meeleolu.“
Mis siis ühendab Soomet ja Eestit?
Sanna Sadeluoto: „Mõlemad riigid on teinud tööd iseseisvuse nimel ja hindavad seda viisil, mis on kujunenud ajaloolisest kogemusest, kus iseseisvus ei olnud iseenesestmõistetav — kuigi Soome ei olnud kunagi okupatsioonivõimu all nagu Eesti. Armastus oma keele vastu ja rahvusliku kultuuri hoidmine ühendab meid hoolimata erinevast saatusest. Eestis määratleb ka täpne seadusandlus lipu kasutamist: see peab alati olema suur ja teiste suhtes esiplaanil.“
EKRE talvepeo kohta rääkis külaline järgmist: „Pidulik üritus oli mõeldud umbes 500 kutsutud külalisele. Programm oli mitmekesine. Anti ülevaade Eesti ajaloost eelmisel sajandil ja poliitilisest arengust kuni tänapäevani. Lisaks käsitleti päevakajalisi poliitilisi teemasid maailmas poliitilise satiiri vormis. Kuulsime ka suurepäraseid kooriesitusi, millel on Eestis pikk traditsioon. Eesti laulupeod hakkasid omal ajal sümboliseerima tärkavat soovi iseseisvuda ja andsid inimestele lootust parema tuleviku suhtes. Pärast parteiprogrammi nautisime ühiselt õhtusööki ja tutvusime võõrustajatega. Andsime üle väikese tervituse Helsingist ja tänasime meeldiva õhtu eest.“
Järgmisel päeval tutvuti Tallinna vanalinnaga.
Sanna Sadeluoto: „Poliitika on oma parimal kujul suhtlus ja diplomaatia. See, mis meile Soomest vaadatuna tundub õige tegutsemisviis, võib teisest riigist vaadatuna näida teistsugune. Avatud ja teineteist austaval dialoogil on poliitikas alati oma koht, eriti siis, kui pilk on suunatud tulevikku. Balti riigid on oma ajaloos kogenud ka raskeid aegu, kuid leidub ka ühendavaid tegureid ja vastastikust mõistmist. Väikesed riigid on visalt maailmakeerises hakkama saanud.“
Ta lisas, et isiklikult toetab ta kõiki selliseid samme, mis loovad ruumi rahulikuks kooseksisteerimiseks naabrite vahel pidevalt muutuvas maailmas.
Delegatsiooni kuulusid veel Anette Bärlund, Tuomas Uutela ja Teemu Makunen.