POLIITIINE NÕIAJAHT JÕUAB KOHTUSSE | Kert Kingo: “Prokuratuur püüab nii mulle kui EKRE-le kätte maksta selle eest, et oleme kaua olnud prokuröride tegevuse suhtes kriitilised ja tahame õigussüsteemi reformida”

Esmaspäeval 22. jaanuaril toimub Harju Maakohtus prokuratuuri poolt EKRE Riigikogu saadiku Kert Kingo suhtes poliitilise tagakiusamise eesmärgil alustatud kriminaalmenetluse eelistung.

„Alusetu kriminaalasjaga püüab prokuratuur nii mulle kui EKRE-le kätte maksta selle eest, et oleme kaua olnud prokuröride tegevuse suhtes varjamatult kriitilised ja tahame õigussüsteemi reformida,“ ütleb Kert Kingo. „Oleme oma valmisprogrammis muu hulgas välja öelnud, et Eesti õiguspoliitika eesmärgiks peaks olema tagada põhiseaduse ülimuslikkus ja võimude lahusus, toimiv tsiviilkontroll prokuratuuri ja teiste õiguskaitseasutuste üle ning iga ametniku personaalne vastutus oma tegevuse tagajärgede eest. Nagu näeme, kavatseb prokuratuur sellised reformiplaanid kui tahes jõhkrate vahenditega eos lämmatada.“

Kert Kingo kinnitab, et ta ei ole toime pannud talle etteheidetud kelmust, dokumendi võltsimisele kihutamist ja võltsitud dokumendi kasutamist. Ta kinnitab, et ta ei ole esitanud Riigikogu kantseleile valeandmeid, vaid palus hüvitada tema tööga seotud kulud, milleks tal oli õigus riigikogu liikme staatuse seaduse § 30 alusel. Riigikogu liige saab ise otsustada, millised kulutused on tema tööga seotud ja vajalikud ning kuuluvad seeläbi seaduse alusel hüvitamisele. Juhindudes seadusest, palus Kingo hüvitada endale Riigikogu liikme tööga seoses tekkinud vajalikud kulud, mis seondusid tema kui Riigikogu liikme au ja hea nime kaitsmisega ning tööga Riigikogus.

Kert Kingole esitatud süüdistusega seoses on tähelepanuväärne, et juba 23.11.2015 avaldas Postimees riigiprokuratuuri ametliku seisukoha seoses kuluhüvitiste väidetava põhjendamatu kasutamise ning vastava tegevuse karistatavusega. Artiklis toodi välja, et Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“. Need mõisted peavad riigiprokuratuuri selgituste kohaselt sisustama aga Riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Riigiprokuratuur nõustus väitega, et kuluhüvitiste süsteem vajaks avalikkuses tõusetunud olukordade ning juhtumite valguses ilmselt ülevaatamist ning õiguslikku analüüsi. Samuti tõdes riigiprokuratuur, et kuluhüvitisi puudutav õiguslik regulatsioon ei ole piisavalt selge, et saaks tuua kaasa kellegi kriminaalvastutust omastamises või kelmuses.

Eeltoodut silmas pidades on Kert Kingole esitatud süüdistus vastuolus riigiprokuratuuri varasemate seisukohtadega ning näitab kriminaalmenetluse poliitilist motiveeritust.

Kert Kingo on töötanud kokku üle 17 aasta avalikus teenistuses, sealhulgas Politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonnas uurijana ning Maksu- ja tolliameti erimenetluse talituses juristina. Alates 2019. aastast on Riigikogu saadik. 2023. aastal parlamenti kandideerides sai ta 3095 häält.