Poliitikud ja ettevõtjad on võõrtööliste ihaluses eestluse põhjalikult ja lõplikult maha matnud

Reedesed uudised on tulvil võõrtööjõu vajaduse jutte ja peaaegu mitte ükski sõnavõtnu ei räägi sellest, kuidas see mõjub eestlaste osatähtsusele riigi rahvastikus, eesti keelele ja kultuurile ning eestlaste kui rahvuse püsimajäämisele, mida nõuab põhiseaduse preambul.

Hommikul tuli uudis, et valitsus plaanib leevendada piiranguid kolmandatest riikidest pärit töötajatele, Eestis töötamise luba pikeneks kava kohaselt ühelt aastalt kolmele; uus kord jõustub plaanide järgi 2023. aasta algusest.

Järgmine uudis ütleb: “Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on Eesti juba kuus aastat riik, kuhu tuleb elama ja töötama igal aastal rohkem inimesi, kui siit lahkub; seda asjaolu peab tema sõnul arvestama arutades töörände mõju Eesti majandusele.

“Kuna oleme muutunud väljaränderiigist sisseränderiigiks, tekib küsimus, millist majandusarengut me soovime. Teame, et ilma sisserändeta jääb Eestis tööealisi aasta-aastalt vähemaks, aga kas see on vaid probleem või ka võimalus?” ütles Müller pressiteate vahendusel.”

Ja edasi: Tarkvaraarendusettevõte Nortal grupi personalijuhi Kadi Tamkõrva sõnul on IT-sektoris lähiaastatel puudu ligi 7000 inimest ning selge on see, et Eesti haridussüsteem ega ettevõtted ei suuda sellises koguses spetsialiste turule koolitada. Samas nendib ta, et “IT-sektor on üpris väike” – ju siis üpris suur, kui puudu tuleb 7000 inimest.

BNS lisab: Bolti kaasasutaja Martin Villigi sõnul on hetkel Eestis küll välistööjõu sissetoomise puhul loodud kvoodivaba erand iduettevõtjatele, ent võimalusel tuleks seda laiendada ka muudes suurema ekspordivõimekuse- ja lisandväärtusega valdkondades. Tema sõnul on hetkel arutlusel küsimus, kas ehitada ettevõtte uus 4000–5000 töötajaga peakontor Eestisse või näiteks Poolasse või Rumeeniasse, kus asuvad samuti ettevõtte arenduskontorid.

Mitte ükski ettevõtja, nende organisatsioon ega võimupoliitikad ei puuduta kunagi sellistes aruteludes üliolulist küsimust – kuidas mõjutab selline tööjõupoliitika eestlaste osa demograafilises pildis. Sellel murel pole nende ettevõtluspoliitikas kohta.

Sotsiaalmeedias küsitakse nördinult: kas poliitikud ja ettevõtjad ei saa tõesti aru, et selline poliitika viib eestluse hääbumiseni, sest sisserändajate massid matavad maarahva enda alla ning inglise ja vene keeled tõrjuvad eesti keele välja?

Nad saavad sellest väga hästi aru, aga nad ei hooli sellest. Veel enam, nad isegi tahavad Eestisse sellist keskkonda nagu see on Brüsselis, Londonis ja Pariisis, kus tänavatel on igast rassist, paljudest rahvustest ja kümneid keeli kõnelevad inimesed. See ongi nende eesmärk. Eestluse püsimisel pole nende jaoks mingit tähtsust.

Oma sõna on veel öelda eesti rahval.