14.12.2020
Riigikogu istungite saal
“Paljudel on ehk veel meeles, kuidas nõukogude ajal tekkis ametnike kõnepruuki selline väljenduslaad, mida ametliku sõnaga kantseliidiks nimetatakse – ja see on ka täna probleemiks.
Järgnevalt üks tavaline pressiteade, milles äranimetatud poliitikud pole siia näitesse sattunud erakondliku kuuluvuse tõttu – nii räägivad peaaegu kõik poliitikud.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul aitab teaduse ja teadlaste senisest suurem kaasamine ettevõtete arenemisse kaasa Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele.
“Üks huvitav ja julge sõnum arengukavas ütleb, et ettevõtete toetamisel peab fookus nihkuma ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ning lisandväärtuse kasvatamisele. Riigikogu saab seadusandjana hoogu anda sellega, et aitame kujundada sobiva maksu- ja seadusandliku keskkonna,” märkis Sester pressiteates.
Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga ütles, et arengukaval on ambitsioonikas eesmärk siduda senisest enam majandus ja teadus, kuid selle eeltingimuseks on, et meil oleks toimiv teadussüsteem ning teadussiirdele vastuvõtlik ja võimekas ettevõtlus.
“Selleks, et teadlaskond ja teadusasutused saaksid oma võimekust kasvatada, tuleb neile tagada piisav ja stabiilne rahastus. Oluline on, et rahastusinstrumendid oleksid nii tippteadusele kui teaduse järelkasvule,” sõnas Purga. Ta tõi välja, et tagada tuleb uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamise jätkumine, aga jätkata on tarvis ka doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist.
Mida sellest sõnavahust tegelikult teada sai? Ehk ainult ühte – üks isamaalane ja üks reformierakondlane tahavad avalikkusele teada anda, et nemad on teaduse rahastamise poolt (ja nende oponendid pole). Kas, mille eest ja kuidas raha teadlasteni jõuab, pole vist üldse tähtis. Oluline on “huvitav ja julge sõnum arengukavas, et ettevõtete toetamisel peab fookus nihkuma ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ning lisandväärtuse kasvatamisele.”
Tegelikult pole poliitikute sõnakasutus tingitud mitte kantseliidi jumaldamisest, vaid nii räägitakse ka selleks, et poliitilised vastased sõnadest kinni võtta ei saaks, kuid et midagi oleks ikkagi välja öeldud. See, et Eesti poliitikas palju räägitakse ja vähe öeldakse, on juba poliitkultuuri(tuse) osa – närimist teise poole sõnade kallal on palju ja see sunnib mitte midagi ütlema.
EKRE poliitikute märgatavalt paljuütlevamat ja otsekohesemat kõnepruuki nimetatakse seejuures “räuskamiseks”. Lihtsam on “nihutada ekspordimahukust teadmusmahukusele” või “jätkata doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist”.