Poliitiline surve fosforiidi kaevandamiseks on tugev ja esmaseks peetakse kiiret peenraha kättesaamist välislepingutelt

Teisipäeval käisid Riigikogu EKRE fraktsioonis külas geoloogiateenistuse inimesed ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev, kes valgustasid rahvuskonservatiividest saadikuid võimaliku fosforiidikaevandamise murekohtade osas. Laias laastus aga jäid kooskäinute jutust kõlama muudki mured, ennekõike see, et surve poliitika poolelt on tugev.

Suurel määral on asi selles, et Kristen Michali valitsus otsib palavikuliselt raha, ilmselt teades, et nende maksutõusudele rajatud majandusmudel toob peagi kaasa katastroofi. Raha leidmise nimel kiirustatakse, et kaevanduskontsessioonid kiiresti välispartnerile maha müüa ja leida niiöelda kiiret sularaha – kuigi teadlased alles uurivad kaevandamise võimalusi ja tasuvust. Soovi lepingud maha müüa tõendab ka see, et ka uuringutesse on kaasatud välisfirmad.

Praegused uuringud Lõuna-Aru karjääris peaks alles andma vastuseid sellele, kas fosforiidi ja sellega koos haruldaste muldmetallide kaevandamine ennast ära tasub, kuidas on võimalik maavarasid väärindada ja kas see ei tekita keskkonnaprobleeme (joogivee kadumine, reostus jne), kuid praegune valitsus soovib juba kiiresti raha kätte saada – seetõttu ei taheta üldse rääkida sotsiaalmajanduslikest või keskkonnaalastest tagajärgedest, sealhulgas ka põllumaadest ja inimeste kodudest.

Sama asi toimus ju ka Nursipalus – väidetav laskeala laiendamise vajadus kaalus praeguse valitsuse silmis üles looduse ja keskkonna, inimeste kodud, mürataseme lähedal asuvates asulates jne. Asi tehti lihtsalt teerullimeetodil ära ja on oht, et sama tehakse ka Toolse mail.

Nii kohalikud omavalitsused, geoloogid kui ka rahvuskonservatiivsed poliitikud on arvamusel, et Eesti loodusvarasid tuleb uurida ja kui võimalik, siis neid ka väärindada, kuid see oleks pikem protsess – Kristen Michali valitsus aga näeb juba riigieelarvesse laekuvaid summasid, millega saaks oma hukatusliku majanduspoliitika kinni maksta. Tõenäoliselt tahetakse fosforiidi ja muldmetallide varud peenraha eest välisfirmadele maha müüa, need viivad tegeliku väärtuse välja, jättes siia vaid keskkonnaprobleemid.

Sellised asjad ei ole maailmas sugugi haruldased. Niigeri valitsus laskis samamoodi Prantsuse firmadel uraanikaevandustega tuareegide maa elamiskõlbmatuks muuta, vallandades selle rahva ülestõusu nii Niigeris kui Malis, mis on nüüd islamistide poolt üle võetud.

Pole vähimatki alust arvata, et Reformierakonna eurolojaalsed tegelased teistmoodi käituvad, seda enam, et Euroopa Liit püüdleb selle poole, et rohepöördeks vajalikud muldmetallide varud ühenduse ühisomandiks kuulutada – ja Eesti reformipätid on alati valmis helmeste eest riigieelarvesse maa ja selles peituvad varud maha parseldama.

Uued Uudised